Audiovisuaaltõlke seminari kokkuvõte
12. aprillil toimus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud audiovisuaaltõlke seminar, kus osalesid ka Toimetaja tõlkebüroo tõlkijad ja toimetajad. Teeme siinkohal üritusest lühikokkuvõtte.
Varssavi Ülikooli rakenduslingvistika professor Agnieszka Szarkowska tutvustas oma ettekandes „Audiovisuaaltõlke minevik, olevik ja tulevik“ audiovisuaaltõlke teket, selle arengut ja tulevikku.
Audiovisuaaltõlke ajaloost
Esimesed filmid olid tummfilmid, mille taustaks oli muusikaline pala ja/või kommenteerija, kes seletas ekraanil toimuvat. Filmil võisid olla ka vahestseenid, kus teksti abil selgitati toimuvat, näiteks heliefekte, häälitsusi ja keelt. Tummfilmi linastusel olid filmi tegevusi kirjeldavad kommentaatorid, heliefekte matkivad näitlejad, vahepealkirjad ja dialoogid, seega filmi esitamine teistes riikides nõudis tõlkimist. Tõlkimisega olid seotud nii tõlk kui ka tõlget sisestavad tehnikud, mistõttu ei olnud tulemus alati kõige parem.
Tummfilmi kirjeldavad kommentaarid olid subtiitrite eelkäijad, mida tõlgiti ka teistesse keeltesse. Igas riigis võis kasutusel olla mitu eri tõlget vastavalt piirkonnale. 1920ndate algul tuli kasutusele ka heli. Esialgu kasutati Multiple Language Versions (MLV) võtet. Multiple Language Versions (MLV) võttel osalesid eri riikide näitlejad oma riigi versiooni jaoks. Need filmid ei saanud populaarseks ja kukkusid läbi – et näitlejaid vajati palju, võimaldas eelarve vaid vähemtuntud näitlejate kaasamist.
Subtiitrid või dubleerimine?
Ettekanne andis ülevaate ka audiovisuaaltõlke liikidest, nagu subtiitrid, dubleerimine, pealelugemine, otsesaadete tõlge, subtiitrid vaegkuuljatele ja viipekeelne tõlge. Tõlkeviiside paljusus annab tunnistust sellest, et eesmärk on võimalikult laiale ja eripalgelisele auditooriumile muuta meedia kättesaadavaks.
Alates 1960ndatest kerkisid esile eelistuste erinevused subtiitrite ja dubleerimise osas, kusjuures neid saab täheldada riigiti (dubleerimist eelistatakse Lääne- ja Lõuna-Euroopas, subtiitreid Skandinaavias). Peale geograafiliste tegurite mõjutab subtiitrite eelistust ka vanus – iga noorem põlvkond eelistab aina enam subtiitreid dubleerimisele. Uute põlvkondadega kaasnes ka voogedastuse massiline levik. Näiteks Netflixis saab vaataja ise endale sobiva variandi valida.
Tehisaru kasutamine audiovisuaaltõlkes
Audiovisuaaltõlke arengu käsitlemise käigus tuli teemaks ka tehnoloogia areng, mis on just tänapäeval eriti hüppeline. Kõige aktuaalsem areng on näiteks masintõlke ja tehisintellekti ehk AI (artificial intelligence) vallas, mille heaks näiteks on Chat GPT integreerimine tõlkeprotsessi. Lahendused ei ole veel täiuslikud ning arenevad pidevalt, kuid võimaldavad tõlkijatel järjest kiiremini tööd teha ning ka ligipääsetavust suurendada. Samas kaasnevad kiire arenguga ka ohud ja riskid.
Audiovisuaaltõlke korraldus ja teenused Eesti Rahvusringhäälingus
Eesti Rahvusringhäälingu programmiteenistuse juhataja Külli Suurevälja rääkis oma ettekandes „Audiovisuaaltõlke korraldus ja teenused Eesti Rahvusringhäälingus“ teleprogrammi tõlke- ja ligipääsetavuse teenuse korraldamisest Eesti Rahvusringhäälingus. Külli Suurevälja tutvustas seda, kuidas ERR-is tõlke ja ligipääsetavuse teenuste osas toimitakse ning kuidas tõlkekorraldus ajas arenenud on.
Millised seadused reguleerivad telesaadete tõlkimist ja ligipääsetavust?
ERR-is kasutatakse audiovisuaaltõlget enim kanalites ETV, ETV2 ja ETV+. Suurevälja tõi esile, kuidas on tõlge ja ligipääsetavus seadusandlusega reguleeritud Eestis. Tõlkimist ja ligipääsetavust mõjutavad keeleseadus, meediateenuste seadus ja Eesti Rahvusringhäälingu seadus. Kuigi regulatsioone on vähe, peab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele olema tagatud ning selleks tuleb lahendusi järk-järgult laiendada. Näiteks ei pea tõlkima vahetult taasesitatavaid, keeleõppe ja otsesaateid.
Eesti Rahvusringhäälingu teenused arenevad pidevalt
Kuna ERR on Eesti üks suurimaid teleplatvorme, on ka töömaht suur ning ajapikku on kanaleid ainult juurde tulnud: ETV, ETV2, ETV+ ja voogedastusplatvorm Jupiter. Järk-järgult lisandusid kanalite eestikeelsetele subtiitritele ja pealelugemisele ka venekeelsed variandid, vaegkuuljatele mõeldud ja pildi külge kõrvetatud subtiitrid, vaegnägijatele mõeldud helilised subtiitrid (mida loeb ette kõnesüntesaator), kirjeldustõlge ja uudistesaate ja erisündmuse puhul ka viipekeelne tõlge. Pildi külge kõrvetatud subtiitrid asendusid digitaalsetega ning vaataja saab nüüdseks oma kogemust ise kujundada, valides teleripuldist vastavad subtiitri- või helikanalid. Eelmisel aastal võeti otsesaadete jaoks kasutusele ka automaatsubtiitrid, mis on loodud Tallinna Tehnikaülikooli Kiirkirjutaja tehnoloogiaga.
Küsimustele vastamisel selgitas Suurevälja, et ERR püüab võimalusel alati tõlkida originaalkeelest. Tõlkeprotsessi on kaasatud ka tõlketoimetaja. Ta märkis, et tõlkimine ja tõlke toimetamine on delikaatne ja piiripealne tegevus, sest selleks peab olema taju ja hea maitse, et originaali stiil säiliks ja mõte oleks võimalikult täpselt edasi antud.
Kirjeldustõlkest looja ja tarbija pilgu läbi
Ettevõtte Ligipääsuke ligipääsetavuse konsultant ning Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin kõneles oma ettekandes „Kirjeldustõlkest looja ja tarbija pilgu läbi“ kirjeldustõlke vajalikkusest ja koostamisest.
Mis on kirjeldustõlge?
Kirjeldustõlge on visuaalsuse vahendaja ehk et visuaalset informatsiooni edastatakse pildi asemel sõnadega, kirjeldades seda, mis on kõige olulisem. Kirjeldustõlge on kasutusel nii teatris ja spordisündmustel kui ka muuseumi eksponaatide ja kunstinäituste kirjeldamisel, mistõttu eeldavad eri kirjeldustõlke valdkonnad ka valdkondlikku spetsialiseerumist. Esimeseks kirjeldustõlke ilminguks võib lugeda filmi ette mängimist raadios, kuid tänapäeval on see peamiselt nägemispuudega inimesi abistav lahendus. Kuna maailm on äärmiselt visuaalne ja pildikeeleline, siis jääb vaegnägija tihti igasugusest sisust ilma. Kohati kehtivad selle barjääri ületamiseks koguni protsentuaalne kohustus kirjeldustõlkega sisu esitada või muud nõuded. Kirjeldustõlke valdkonnas on kõige parem eeskuju Suurbritannia, kus telekanalitel on seaduste järgi kohustus kasutada kirjeldustõlget.
Kuidas sünnib kirjeldustõlge?
Rosin on olnud kümme aastat kirjeldustõlke valdkonna konsultant ning märkis, et kirjeldustõlget koostavad vähemalt kaks inimest – kirjeldustõlkija (üldiselt nägija inimene) ja konsultant (pime või vaegnägija inimene). Kirjeldustõlk selgitab, mida näeb, ning konsultant esitab küsimusi ja annab tagasisidet, kas tõlge on täpne või peab seda veel muutma.
Kirjeldustõlkes selgitatakse dialoogi ja oluliste helide vahepeal, mis ekraanil toimub. Kirjeldust alustatakse olulisemast ja üldisemast ning liigutakse kõrvalisema ja konkreetsemani. Tekstiga tuleb ülevaade visuaalselt toimuvast kiiresti edasi anda, seejuures on keeruline teha valikuid selle osas, mis on kõige olulisem info. Mida rohkem pause teoses on, seda enam on aega kirjeldusteks. Seevastu mõnikord nõuab teos, et kirjeldustõlge oleks võimalikult lakooniline.
Milline on hea kirjeldustõlge?
Filmi puhul peab kirjeldustõlge kirjeldama näiteks tegelasi, tegevuspaiku, stseeni vahetust jne. Kogu teabe edastamise keerukuse osas nentis Rosin, et „üks pilt on rohkem kui tuhat sõna ja filmis on 24 kaadrit sekundis“. Täpsusest hoolimata ei tohiks kirjeldustõlge sügavamat mõtet otseselt edasi anda, vaid peaks võimaldama piisava sisukirjelduse abil kuulajal ise mõtet tõlgendada. Kirjeldada saab vaid seda, mis on juba juhtunud ja vaatajale teada. Näiteks tegelast ei saa enne tema tutvustust nime järgi kutsuda, vaid tuleb talle kirjelduse järgi viidata.
Oluline on ka tunnetus. Näiteks emotsiooni ja muude nüansside kujutamiseks võib kirjeldus olla proosalik või võib teksti ette lugemisel kasutada ühetoonilise kõnesüntesaatori asemel ilmekat inimhäält. Kirjeldustõlge peab arvestama teose stiiliga, näiteks vahel on vaja olla loomingulisem. Muu hulgas kirjeldatakse kirjeldustõlkes ka värve, sest osa pimedaid ja vaegnägijaid mäletavad neid ning need on informatiivsed ja olulised.
Mis on otsekirjeldustõlge?
Tele- ja otseülekannetes kasutatakse otsekirjeldustõlget, kus kirjeldustõlge tehakse eelproovi põhjal varem valmis ja nägija ajastab kirjeldustõlke esituse päris sündmuse ajal toimuvaga. Eestis kasutati seda esimesest korda 2019. aasta laulu- ja tantsupeol ja seda tehakse tänaseni. Teise olulise sündmusena pakutakse otsekirjeldustõlget näiteks Eesti Vabariigi aastapäevaürituste ülekannetel 24. veebruaril.
Kirjeldustõlget kasutatakse ka reklaamide, sotsiaalmeedia postituste ja fotode puhul. On loodud ka rakendused, kus näiteks filmi kirjeldustõlge luuakse automaatselt ja seda saab kinos ühe kõrvaga kõrvaklapist kuulata, samal ajal kui filmi kuulatakse teise kõrvaga.
Videomängude tõlkimine
Ettevõtte Alpha Games projektijuht Anna-Liisa Männik tutvustas oma ettekandes „Videomängude tõlkimine“ mängutööstuse suurimaid väljakutseid ja tõlkimise üldpilti.
Anna-Liisa Männik selgitas, et ettevõte suudab tõlkida videomänge enam kui 80 keelde. Tõlkeprotsessi on kaasatud nii tõlkija kui ka toimetaja. Parema tõlkekvaliteedi eesmärgil eelistatakse tõlkida originaalkeelest. Tõlgitakse nii suure eelarvega videomänge kui ka lihtsamaid mobiilimänge. Tõlkimisele ei kuulu ainult mängusisene tekst, vaid ka mängu reklaam- ja pildimaterjal.
Mängude tõlkimise väljakutsed
Mängude tõlkimise suurimateks väljakutseteks peetakse konteksti ja juhendite puudumist (nt tähemärkide piirangute, teksti tooni, eraldiseisva sõna tõlkimise, keelenüansside jm osas), abimaterjalide puudumist (nt tekstisisesed viited ja naljad, mida oleks oluline kindlal kujul tõlkida, teadmine, kas mäng on uus väljalase või järg). Õige tunnetuse tabamiseks mängu tõlkimisel on oluline mängida mängu beetaversiooni, kui see on saadaval.
Videomängutõlke arengust
Mängutõlke valdkond on arenev, kiiresti kasvav ja aktuaalne. Üldiste trendide järgi on uute mängijate seas rohkem naisi ja asiaate. Suurimad mängutootjad on Hiina, USA, Jaapan, Lõuna-Korea ja Saksamaa, kuid uusi tootjaid tekib juurde kõikjal. Videomängude tõlkimine eesti keelde on pigem harv. Suuremad sihtkeeled on prantsuse, saksa, hispaania keeled ja Aasias kõneldavad keeled.
Toimetaja tõlkebüroo tõlkijad ja toimetajad jäid sisuka seminariga väga rahule! Vaata ka ettekandeid ja seminari salvestust!
