Terminiloome: kulgemisest ja kulguritest

Time-lapse photography tähendab inglise keeles aeglaste protsesside jäädvustamist, pildistades midagi selliste ajavahemike tagant, mis on pikemad kui jäädvustatud kaadrite taasesitamise sagedus. Normaalkiirusel esitatuna näib nõnda saadud video (time-lapse video) olevat kiirendatud ning võimaldab mugavalt jälgida aeglaselt kulgevaid nähtusi ja tegevusi, nagu taimede kasv, taevakehade liikumine, suuremahulised ehitustööd jne. Rõhutan, et sellise fotograafia lõplik tulem ei ole mitte foto (üksik pilt), vaid video.

Time-lapse photography’t on varasemates tekstides püütud tõlkida mitmel viisil, kuid mitte ehk väga õnnestunult, ja on näha, et senini valitseb nii selle mõiste kui ka võimalike tõlkevastete vallas teatud segadus. Ilmselt seni parim lahendus pärineb Microsofti keeleportaalist, kus on välja pakutud sõna intervallfoto[graafia]. Sellel vastel on aga kaks puudust: esiteks on see kokku pandud kahest võõrsõnast; teiseks, kuigi see kirjeldab küllalt täpselt vastavat pildistustehnikat, ei saa seda üle kanda selle tulemile. See tähendab, et intervallvideo ei oleks enam loogiline keelend, mistõttu ei teki head süsteemi. Ja kui hakata järele mõtlema, siis kas ei või igasugust filmimist nimetada intervallfotograafiaks?

Internetist ja tõlkeandmebaasidest, näiteks Canoni eestikeelselt veebisaidilt, võib leida ka näiteid, kus time-lapse’i on tõlgitud aegluubis fotograafiaks või aegluubis videoks. See on aga risti vastupidine time-lapse’i tegelikule tähendusele. Nagu ütleb Eesti keele seletav sõnaraamat, on aegluup siiski kiirendatult filmitud, kuid normaalkiirusega projitseeritud kujutise (normaalsest aeglasem) liikumine ekraanil.

Aegluup on iseenesest loominguline ja kasulik sõna ning kuna time-lapse on sisuliselt selle vastand, on sellega paralleele tõmmates kõneldud sel teemal üsna palju kiirluubis videotest. Nii tekib küll tore vastandite paar, kuid seegi ei tundu olevat hea lahendus. Seda seetõttu, et sõna aegluup rajaneb nähtavasti mõttel, et aeg on võetud luubi alla: teatud ajalõiku vaadatakse lähemalt. Kiirluup oleks seega kiire luubi alla võtmine? Ühesõnaga motiveeritus laguneb koost – tähendus ei ole sõnast loogiliselt aimatav.

Aga unustame siis selle luubi ja räägime time-lapse video puhul lihtsalt kiirvideost? Ka sellisest keelekasutusest võib näiteid leida ning niisugune vaste on iseenesest arusaadav, kuid jällegi ei saa seeläbi luua süstemaatilist keelendipaari vastava video loomise tehnikaga. Kiirfotograafia manaks silme ette pigem pildi maaniliselt klõpsivast fotograafist kui kiirendatud video loomisest.

Ehk sedasi, kui keskenduda erinevalt eeltoodud näidetest pildistusaja ja video esitamise kiiruse asemel niisuguse tegevuse subjektile, milleks on pikk ja aeglane protsess. Kes võõrsõnu vähem pelgab, võiks ju nõnda rääkida protsessifotograafiast ja protsessivideost. Teisalt aga võib sõna protsess mõnele mõttesse tuua pigem kohtusaalis toimuva, mille jäädvustamiseks rakendatakse sellist fotograafiat ilmselt harva, kui üldse. Ning ehk saab siiski läbi ka ilma teise võõrosiseta?

Kuna protsess on teisisõnu millegi kulgemine või asjade või nähtuste muutumise kulg, pakun välja, et time-lapse photography vaste võiks olla kulgefotograafia ja time-lapse video võiks olla kulgevideo. Niimoodi on tagatud nii süstemaatilisus, lihtsus ja lühidus kui ka omakeelsus.

Näitelauseid

Kohaliku põllumehe jäädvustatud kulgevideo näitab eile Pärnumaad laastanud äikesetormi ülelendu.

Narvast pärit maailmarändurist tütarlaps kogub internetis kuulsust virmaliste kulgefotograafiaga.

Tailgating tähendab inglise keeles liikluses teisel sõidukil nii tihedalt kannul sõitmist, et eessõitva sõiduki järsu peatumise korral võib tagumine sõitja esimesele tagant sisse sõita. See on tuletatud sõnast tailgate, mis on pikapi langetatav või luukpära ülespoole avanev tagaluuk. Inglise keeles kasutatakse tailgating’ut mõistagi halvustava sõnana, mis on suunatud ohtlikult agressiivsete liiklejate vastu.

Arvestades praegust olukorda Eesti liikluses, leian, et meilegi kuluks üks sellelaadne sõna ära. Hetkel võib eesti keeles niisuguse liiklemise puhul rääkida tihedalt kannul või sabas sõitmisest, pikivahe mittehoidmisest jms, kuid selline väljendus jääb mugavaks kirumiseks tiba pikaks ja sellest puudub teatud mahlakus ja värvikus, mis ühel heal needmisväljendil olla võiks.

Otse tõlgituna võiks tailgating eesti keeles kõlada kui tagaluukimine vms, mis oleks siiski pisut kentsakas ja piiratud termin, sest liikluses on küllalt ka tagaluukideta sõidukeid. Inglise keelde on see sõna tulnud Ameerika veoki- ja pikapijuhtidelt, kelle maailmas selline väljendus piiratud ei ole, sest kirjeldab täiuslikult nende olukorda. Sealt aga üldkeelde levides on see sõna tähendusest motiveerituselt jäänud kitsaks. Inglise keelt me loomulikult muuta ei saa, kuid ehk on eesti keeles võimalik nimetatud tegevuse tähistamiseks leida mõni parem vaste.

Ise kirjeldaksin kõnealust liiklusnähtust liibuva liiklemisena. Suupärasuse ja kõlavuse huvides võiks need sõnad omakorda mugavalt kokku sulatada, saades nõnda tailgating’ule vaste: liibuklemine.

Näitelauseid

Suvisel ajal, mil teeolud on paremad, on pidevalt mõni liibukleja selja taga ning kiiruspiiranguid nähakse pigem soovituslikena, kui neile üldse tähelepanu pööratakse.

Maanteel liibuklemine on nagu Vene rulett, milles trumlis keerutatavaks kuuliks on mõni ootamatu takistus, näiteks teele joosta võiv metsloom.

Drone tähendab inglise keeles isejuhtimissüsteemiga või kaugjuhitavat mehitamata õhusõidukit. See ei ole aga sõna, mis on loodud spetsiaalselt niisuguste masinate tähistamiseks, vaid on neile üle kandunud oma erinevate tähenduste mõjul. Tegusõnana nimelt märgib drone veel inisemist ja sumisemist, nimisõnana aga muu hulgas nii isasmesilast kui ka (harvem) töörügajat, tööorja.

Eesti taevalaotuses lendavad need sumisevad töörügajad teadagi ringi drooni nime all. Kuna esimesed edukad droonid tulid kasutusele juba Teise maailmasõja ajal, võib arvata, et vähemalt sõjandusterminina on droon eesti keelde küllalt hästi kinnistunud, nii et omasõnalise uudissõnaga seda arvatavasti enam ei asenda. Ent kuna drooni all võidakse mõelda väga erinevaid õhusõidukeid, siis ehk saaks kodusema nimetuse anda laiemalt tuntud pisematele kommertsotstarbelistele droonidele.

Tõenäoliselt nii mitmekülgselt motiveeritud sõna, kui seda on inglise keeles drone, eesti keelde tekitada ei ole võimalik. Küll aga võib mõne selle tähenduse võtta omakeelse vaste loomise aluseks. Üldkeele tarbeks vajaliku lühiduse ja keelepärasuse tagavad ilmselt kõige paremini sõnade sumisemine ja sumiseja tuletised. Seekaudu pakun tsiviildroonide omakeelseks nimetuseks välja sõna sumir.

Näitelauseid

Laulupeo ajal võis taevas tiirutamas näha tosinat sumirit, millest ligi poolte lennud olid kooskõlastamata.

Sumiriga filmitud video näitab Eesti rabade maalilisust uue nurga alt.

Roomba on USA robotitootja iRoboti robottolmuimejate sari. Tänapäeval on kõikvõimalike puhastusrobotite tootjaid ja mudeleid arvutul hulgal, kuid iRobot oli esimene, kelle tolmuimemisroboteid saatis kaubandusedu. Sellest edust tingituna on nende robottolmuimejate kaubanimi Roomba hiilinud aegamööda sääraste robotite üldnimetusena inglise igapäevakeelde, nagu omal ajal juhtus Linoleumi, Nyloni (nailon) jt kaubamärginimedega. Igal juhul on seda palju mugavam keelel veeretada kui sõnaühendit robotic vacuum cleaner (robottolmuimeja).

iRoboti toodete hulka kuuluvad muu hulgas veel mopiga põrandapesurobot Braava ja basseinipuhastusrobot Mirra. Võib arvata, et Eesti kliimas basseinipuhastusrobotid kunagi laialdast kasutust ei leia, kuid robottolmuimejad ei ole meilgi enam sugugi haruldased ning suure tõenäosusega koguvad põrandapesurobotid samuti aja jooksul meie kodumajapidamistes üha enam populaarsust.

Niisiis võiks ka eesti igapäevakeele tarvis sepistada valmis mugavamad sõnad kui robottolmuimeja (seitse silpi, mistõttu oleme selle ebamugavalt pika sõna vältimiseks oma kodus tolmukrati nimetanud Pontuks) ja põrandapesurobot (samuti seitse silpi). Tõsi, need sõnad on väga selged ja ametlikumasse kirjakeelde sobivad hästi, kuid argises kõnekeeles pikkuse tõttu tarvitama ei kutsu. Seetõttu – ning igasuguste ruumbade ja braavade ennetamiseks (seda enam, et kaubanimed kipuvad muutuma ja on seda teinud nendegi robotite puhul) – pakuksin järgnevalt mõned alternatiivid.

Põhimõtteliselt on niisuguste robotite näol tegemist iseliikuritega ehk kulguritega. Seega neile, kes ei taha kaotada selgust, mida sisaldavad sõnad robottolmuimeja ja põrandapesurobot, panen ette, et esimest võiks lühemalt nimetada tolmukulguriks ja teist pesukulguriks. Kuigi põrandapesurobotit pesurobotiks lühendada ei oleks täpne, sest tehniliselt võib viimaseks kutsuda ka tavalist pesumasinat, siis sõnaga kulgur kombineerituna peaks pesu täpsem liik ilma osise põranda lisamiseta avalduma küll.

Nii saame seitsme silbi asemel neli: juba parem, kuid siiski mitte nii mugav, kui seda on inglise keeles Roomba. Nende jaoks, kes tahaksid veelgi lühemat keelendit, pöördun seega esmalt tagasi sõna robottolmuimeja juurde ja teiseks võtan alustuseks põrandapesuroboti asemele sõna robotmopp (mida see sisuliselt on).

Mõni on ehk kuulnud, kuidas pikast terminist vastuvõtja–saatja tehti kunagi kärpimise teel tehissõna vasa. Viimane küll laialt käibele ei läinud, kuid ehk võiks niisugune terminiloome metoodika sobida ka siin. See annaks robottolmuimeja kõnekeelseks vasteks näiteks roto ja robotmopi omaks romo.

Seeläbi saaksime suupärased kahesilbilised sõnad, kuid seegi lahendus ei ole kahjuks päris probleemideta. Sõnaraamatuid sirvides näeb, et roto tähendab eesti keeles trükindusterminina juba rotatsioontrükimasinat. Siiski usun, et viimase puhul on tegemist piisavalt kitsa valdkonnaga, et teine tähendus üldkeeles ei hakkaks oluliselt segama, ja üldjuhul võimaldaks kontekst arusaamatused lahendada. Jään aga avatuks võimalike robottolmuimejaid kasutavate trükikodade kriitikale.

Näitelauseid

Mugav asi küll see tolmukulgur/roto: hommikul enne tööleminekut vajutad nupust käima ja kui õhtul koju tuled, siis põrandad läigivad.

Kui tolmukulgur/roto on oma ringi ära teinud, on pesukulguri/romo kord – pühiks nüüd mõni sumir riiulid ka puhtaks ja koristamine olekski minevik.