fbpx
Keelesuunad
Menüü

Eesti pühad 2022

eesti pühad

Eesti pühad ja vabad päevad 2022. aastal ning sobivad eestikeelsed soovid iga püha puhul.

Ehkki eestlased on töökas rahvas, kellel võrreldes naabermaadega riigipühi vaid käputäis, meeldib ka neile siiski vahetevahel puhata, pidutseda ja tänased mured homse varna riputada. Mõned Eesti pühad on väga noored ja seostuvad riikliku identiteediga, osade tähtpäevade traditsioonid ulatuvad aga aastasadade taha. Rahvakalendri pühadega käivad tavaliselt kaasas mitmed põnevad uskumused, ennustused ja müstika. 2022. aasta riigipühad on tähistatud punasega ning muud tähtpäevad mustaga.

 

 31. detsember – 1. jaanuar – aastavahetus

Eestlaste aastaring algab ja lõpeb aastavahetusega. Siis soovitakse üksteisele head vana aasta lõppu ja uue algust. Üks tähtsamaid aastavahetuse tavasid on tuleviku ennustamine tinaga, mis sai alguse juba mitusada aastat tagasi, kuid on paljudes peredes kombeks veel praegugi. Igaüks sulatab oma isiklikku tinaklompi tulel ning kui klomp on täielikult sulanud, visatakse see külma vette. Kui tina vees tahkub, vaadatakse sellest moodustunud vormide järgi, mida uus aasta kuju omanikule toob. Kõige põnevamaks peetakse suhete, laste, elukohamuutuse ja reisidega seotud ennustusi.

Esimene jaanuar on Eestis riigipüha ning 31. detsember lühendatud tööpäev.

Head vana aasta lõppu!

Head uut aastat!

 

24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev

Vabariigi aastapäev on eestlastele väga oluline riigipüha, mis tähistab Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal. Traditsiooniliselt ehitakse sel päeval pidulaud siniste, mustade ja valgete kaunistustega, süüakse kiluvõileiba ja võetakse napsu. Hommikul toimub mõnes Eesti linnas kaitseväe paraad ning õhtul presidendi pidulik vastuvõtt koos kätlemistseremoonia, teenetemärkide jagamise ja Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud kontserdiga. Kõike seda näidatakse ka otseülekandes ning paljudes Eesti peredes mängib sel päeval teler terve päev: jälgitakse vastuvõtule kutsutute riietust ja vaadatakse, mille uudsega selleaastasel kontserdil lagedale on tuldud. Üksteisele soovitakse head vabariigi aastapäeva.

Head vabariigi aastapäeva!

 

1. märts – vastlapäev, 2. märts – tuhkapäev

Vastlapäev on liikuv püha, mis langeb tänavu 1. märtsile. Vastlapäev tähistas viimast päeva enne seitsmenädalast paastu ning seetõttu kutsusid vanad eestlased seda lihaheitepäevaks. Traditsiooniliselt nauditi sel päeval viimast korda kõike rasvast: sealihaga herne- või oasuppi, uuemal ajal ka vahukoorega nisukukleid. Vanasti keerles vastlapäeval kõik tulevase linasaagi ümber: kes laskis vastlapäeval kõige pikema liu, sellel pidid kasvama kõige pikemad linad. Mida kaugemale sel päeval külla mindi, seda suuremat linasaaki võis suvel nautida. Vastlapäevale järgnev päev on tuhkapäev, paastu algus, ning vanasti pandi siis suurt rõhku elu ja enese puhastamisele, patukahetsusele ja kurja eemaletõrjumisele. Külla sel päeval ei mindud, sest see pidi tooma halba õnne. Ka ei tohtinud tuhkapäeval juukseid kammida ega kaua magada, muidu ollakse terve aasta takuste juustega ja laisk. Maa viljakuse õnnistamiseks viidi tuhka põllule ja aeda, seda kasutati ka tubade koristamiseks ja pesu pesemiseks.

 

15.–17. aprill – lihavõttepühad

Lisaks paastu lõpule sümboliseerivad lihavõtted eestlastele kevade algust ja looduse taassündi. Sel ajal tuuakse tuppa pehmete urbadega pajuoksi, sammalt ja õitsevaid kevadlilli. Väga oluline on munade värvimine – ehkki tänapäeval on poes saadaval ka tööstuslikud munavärvid, järgivad paljud pered veel vanade eestlaste kombeid ning keedavad mune koos sibulakoortega, mis annavad munadele kauni kuldkollase või purpurse läike. Eelmisel sajandil sai populaarseks muru kasvatamine kausis, et maalitud munad pärast murupadjakesele asetada. Eestis on riigipühaks kuulutatud suur reede ja esimene ülestõusmispüha. Üksteisele soovitakse häid lihavõttepühi või kauneid munadepühi.

Häid lihavõttepühi!

Häid munadepühi!

 

1. mai – kevadpüha, volbripäev

Volbripäev seostub eestlastele eelkõige nõidade ja maagiaga. Ööl enne volbripäeva tehakse lõket ja riietatakse end nõiaks. Eriti populaarne on see püha üliõpilaste seas – nii Tartu kui ka Tallinn on volbriööl pidutsevaid üliõpilasi täis.

 

8. mai – emadepäev

Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. Sel päeval lastakse emadel ja vanaemadel puhata, kingitakse neile tulpe ja tehakse küpsisetorti. Tavaliselt on siis juba ilusad ilmad, et teha jalutuskäik pargis või istuda perega aias.

 

5. juuni – nelipühad

Nelipühad on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele. Väljaspool kirikut seda püha laialdaselt ei tähistata.

 

23. juuni – võidupüha, 24. juuni – jaanipäev

Kahel päeval juuni lõpus voolavad Eesti linnad inimestest tühjaks. Jaanipäevale eelneval õhtul ollakse tavaliselt mõnes maakohas, tehakse lõket, grillitakse liha ja kiigutakse külakiigel. Jaanipäevaga seostuvad ka mitmed vanarahva traditsioonid ja uskumused: näiteks minnakse jaaniööl metsa otsima sõnajalaõit, mis pärimuse kohaselt õitseb ainult sellel ööl. Kes õie leiab, seda saadavad elus rikkus ja erilised oskused. Möödunud sajandil tekkis komme minna sõnajalaõit otsima üheskoos armastatuga. Peale jaanilaupäeva peetakse 23. juunil ka võidupüha, mis tähistab Eesti võitu Landesveeri üle 1919. aastal Võnnu lahingus. Selle puhul peab Kaitseliit igal aastal erinevas Eesti linnas võidupüha paraadi. Jaanipäeval soovitakse üksteisele head jaani.

Head jaani!

 

20. august – taasiseseisvumispäev

Taasiseseisvumispäevaga tähistatakse Eesti iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991, mil Eesti lõplikult Nõukogude Liidu võimu alt vabanes ja iseseisvuse välja kuulutas. Ametliku riigipüha staatuse sai päev aga alles 1998. aastal. Tänapäeval tähistatakse 20. augustit kontsertide ja öölaulupeoga.

 

1. september – tarkusepäev

Tarkusepäev pole küll riigipüha, ent on eestlastele väga oluline – eriti neile, kes koolis käivad. Sel päeval saadetakse lapsed esimest korda või pärast suvevaheaega taas kooli, seljas pidulikud riided ja näpus lilled õpetajatele. Koolides toimuvad pidulikud kontserdid ja aktused ning esimese klassi õpilastele antakse kätte aabitsad. Õppuritele võib soovida kaunist kooliaasta algust.

Kaunist kooliaasta algust!

 

13. november – isadepäev

Isadepäev on novembrikuu teisel pühapäeval. Siis peetakse meeles tublisid isasid ja vanaisasid ning ollakse perekeskis. Isadele soovitakse head isadepäeva.

Head isadepäeva!

 

2. november – hingedepäev

Hingedepäeval mõeldakse lahkunud lähedastele, käiakse surnuaial omaste haudadele küünlaid asetamas või süüdatakse küünal kodus.

 

10. november – mardipäev, 25. november – kadripäev

Mardi- ja kadripäeva võib pidada eestimaiseks halloween’iks. Nende pühade eelõhtul riietavad lõbusad seltskonnad end ümber ja käivad ümberkaudsete majade uste taga, soovides vilja- ja karjaõnne. Tihti on santidel varuks ka mõni mõistatus või eeskava, mille esitamise eest oodatakse vastutasuks maiustusi või õunu. Mardijooksjad kannavad meesteriideid, pahupidi pööratud kasukaid ja söetükiga näkku joonistatud habet. Kadrisantidel on aga heledad ja naiselikud riided.

 

24., 25. ja 26. detsember – jõulud

Jõulud on eestlastele olulised ning neid oodatakse terve detsembrikuu. Laste pikka jõuluootust leevendatakse advendikalendri ja aknalauale asetatud sussiga, kuhu sisse satub alates esimesest detsembrist igal hommikul komm või mandariin. Eestlaste jõululauale kuuluvad sült, tangu- ja verivorst, hapukapsad ja kartul. Pühade tähtsaim päev on Eestis 24. detsember. Tavaliselt minnakse siis kirikusse ja surnuaiale ning pärast õhtusööki hakatakse kingipakke avama. Kuid midagi ei saa niisama! Kellelegi ei anta kingipakki enne, kui ta on lugenud vähemalt kaherealise jõulusalmi. Jõulude ajal soovitakse üksteisele häid jõule või häid pühi.

Häid jõule!

Häid pühi!

Aitame sul välisturule siseneda

Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.

Head tõlked viivad sinu äri uuele tasemele

Tutvu klientide tagasisidega

Otsisime tõlkebürood, et enda e-pood soome keelde tõlkida ja sõelal oli päris mitu valikut. Valisime lõpuks Toimetaja tõlkebüroo ja võin öelda, et oleme siiani selle otsusega äärmiselt rahule jäänud. E-poe tõlge oli küllaltki mahukas, seega leidsime iga natukese aja tagant siit-sealt tekstijuppe, mida olime unustanud tõlkesse saata. Tänu Toimetaja tõlkebüroo vastutulelikkusele saime aga alati töö väga kiirelt tehtud ning kogu e-poe tõlkeprotsess sujus kiiremini, kui olime algselt osanud oodata...

Punktid.ee

Korraldame suurüritust Tallinn Truck Show ning selle raames tellisime Toimetajalt pressiteate koostamise, pressiteate toimetamise ja pressiteate levitamise teenuse ning mõned tõlked. Jäime absoluutselt Toimetaja tõlkebüroo professionaalse suhtumise, kiiruse ja töö efektiivsusega rahule. Meie pressiteadet kajastati tänu Toimetaja heale tööle põhimõtteliselt kõigis eesti- ja venekeelsetes meediaportaalides. Soovitame 100%!

Forest Steel

Täname teid väga koostöö eest! Siiani on kõik tõlketööd tehtud professionaalselt, tõlkijad on pädevad ning tõlgitud tekstid, mis on tehnilised ja rasked, on mõistetavad ja korrektsed. Tõlkijad töötavad kiiresti ja peavad tähtaegadest kinni, mis on meile väga oluline. Klienditeenindus on professionaalne ja usaldusväärne. Ka hinnad on konkurentsivõimelised. Oleme teenusega väga rahul ja loodame seda meeldivat koostööd jätkata.

Icopal

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.