Kreeka keel – laensõnade häll

1959. aastal pidas Kreeka keskpanga juhataja Xenofón Zolótas rahvusvahelisel konverentsil kõne, mis oli küll inglise keeles, kuid sisaldas ainult kreeka päritoluga nimi- ja tegusõnu. Vaimukas kõne oli kuulajatele arusaadav ning andis seeläbi mõista, kuivõrd suur osa ingliskeelsetest sõnadest ulatub juurtega Kreekasse.

Kreeka keele mõju võib leida aga meile lähemaltki – huvitav on teada saada, et pea igal slaavi nimel on kreekakeelne tähendus, mis on sinna jõudnud õigeusu kaudu. Nii tähendab Jevgeni uuskreeka keeles „viisakas, kõrgest soost”, Anastasia on „ülestõusmine”, Vassili „kuningas” ja Vassilissa „kuninganna”.

Vassili ja Vassilissa jagavad sama sõnatüve ka niisuguste sõnadega nagu „basiilik“ (Vahemere maade maitsetaim) ja „basiilika“ (pikliku plaaniga hoonetüüp, eriti kirikutes). Nimelt tähendavad mõlemad omadussõna „kuninglik“: „basiilik“ on tuletatud kreekakeelsest sõnapaarist „kuninglik taim“ (basilikón phutón) ja „basiilika“ sõnapaarist „kuninglik ehitis“ (stoa basileios).

Väga kaunis kreeka keelest pärinev laensõna on „entusiasm“, mis koosneb sõnadest en „sees“ ja theos „jumal“: nii kirjeldab „entusiasm“ lausa jumalikku meeleseisundit. Meie galaktika, mida kutsume ka linnuteeks, tulebki kreekakeelsest sõnast galaktikos kyklos („piimaring“).

Ketas, kast ja kannatus

Lisaks pärinevad kreeka keelest ka mitmed ees- ja järelliited: sõnadest „diskoteek“ ja „kartoteek“ tuttav järelliide „-teek“ (thēkē) tähendas vanakreeka keeles hoidlat või kasti, järelliide „-droom“ („hipodroom“, „aerodroom“) tuleb sõnast dromos, mis tähendab jooksmist või tänavat. Sõnas „patoloogia“ esinev eesliide „pato“ pärineb sõnast pathos, mis tähendab kannatust, ning eesliide „disko-“ tuleb sõnast diskos („ketas“).

Peale pikkade ja keeruliste võõrsõnade pärinevad kreeka keelest ka eestikeelsed sõnad, mida kasutame iga päev ning nii kauge päritoluga seostadagi ei oskaks. Kes võiks näiteks arvata, et kollane ämber, mis on tavaliselt tehtud plastist ja mõeldud prügi hoidmiseks või seente korjamiseks, ulatub juurtega vanakreeka keelde?

Nimelt on sõna „ämber“ esiema amfora – kahe kõrva ja kaunite graveeringutega keraamiline savinõu, mida Antiik-Kreekas kasutati veini või õli hoidmiseks. Ladina keeles sai sellest ampora, sealt edasi liikus sõna saksa keelde (eimer) ning sealtkaudu eesti keelde („ämber“).

Ka sõna „kips“ tuli meile saksa keele kaudu just kreeka keelest: vanakreeka gýpsos tähendab kipsi või kriiti. Kurki, igapäevast köögivilja meie toidulaual, tähistav sõna pärineb samuti kreeka keelest: keskkreeka ágovros tähendab toorest ning jõudis vene keelde kui огурец ja saksa keelde kui gurke.

Sõna „raamat“ tuleb vanavene sõnast gramota „tähed, kirjutatu, dokument, kiri“ ning pärineb vanakreeka keelest, kus grámmata tähendab „kirjatähed“. Huvitaval kombel tähendab raamattu soome keeles piiblit ja biblia kreeka keeles raamatuid.

Sõnade tähendus muutub koos ajaga

Vanakreeka keelest pärineb veel selline tänapäeval palju kasutatud sõna nagu „idioot“. Toona ei olnud sellel aga sugugi nii negatiivset varjundit: Antiik-Kreekas tähendas idios isiklikku või omast – siit ka näiteks sõnad „idioom” (ühele keelele või kõnelejaskonnale omane tõlkimatu väljend) või „idiosünkraasia” (kellelegi isikupärane iseloomujoon).

Nii tähendas ka vanakreeka idiotes nii-öelda privaatset inimest, eraisikut, kes ei tegelenud avaliku elu korraldamisega ega huvitunud riigiasjadest. Järk-järgult hakati aga sõnaga idiotes nimetama neidki, kes polnud poliitikast osa võtmiseks piisavalt haritud või kultuursed. Ajapikku läks halvustav sõna massidesse ning jõudis ladina keele kaudu ka teistesse keeltesse, tähendades rumalat, harimatut inimest.

Miks pärinevad nii paljud sõnad just kreeka keelest? Tõenäoliselt seetõttu, et Antiik-Kreekas pandi kirja arvukalt filosoofia-, teadus- ja meditsiinitekste, mida kasutati üle kogu Rooma impeeriumi. Tekstidest pärit sõnad mugandusid ladina keelde, mis on mõjutanud paljusid tänapäeva keeli: nii romaani (prantsuse, itaalia, hispaania keel) kui ka germaani keeli (inglise, saksa keel). Ka uus testament kirjutati kreeka keeles, mis suurendas kreekakeelsete sõnade levikut veelgi.

Tänapäeval pole kreekakeelsete sõnade laenamine enam nii ulatuslik ning pigem jõuavad uued sõnad meile inglise keelest. Sellegipoolest valmistab antiiksete keelte uurimine palju huvitavaid üllatusi ja seoseid leitakse kohtades, kust neid aimatagi ei oskaks.