14 fakti Kristjan Jaak Petersonist
Toimetaja tõlkebüroo värske blogipostituse peakangelane on Kristjan Jaak Peterson. Kristjan Jaak Peterson sündis 1801. aastal Riias, kuid õhkas kogu elu Eesti ja eestluse poole. See oli aeg, mil ühtset riigipiiridega Eestimaad veel ei eksisteerinud ning piirkonna haritlased toimetasid peamiselt saksa keeles.
Petersoni südamesoov oli, et eesti keel kuuluks maailmakeelte hulka. Luuletuses „Kuu“ küsib 17-aastane Kristjan Jaak nukralt, ent lootusrikkalt:
Kas siis selle maa keel
Laulutuules ei või
Taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida?
Ehkki Petersoni kaasaegsed sellest küsimusest suurt ei pidanud, täitus noormehe soov aastakümneid hiljem. Selle maa keel tõusis tõepoolest laulutuules taevani – viiskümmend üks aastat pärast luuletuse kirjutamist peeti Eesti esimene üldlaulupidu.
Järgnevalt leiad 14 huvitavat fakti vaid 21-aastaseks elanud Kristjan Jaak Petersoni kohta, kes lühikesest elust hoolimata pani eesti kultuurile tugeva aluse.
1. Kristjan Jaak Peterson sündis tegelikult 2. märtsil
Ehkki Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva tähistatakse 14. märtsil, sündis ta tegelikult oma eluajal kehtinud kalendri järgi 2. märtsil. Üle saja aasta hiljem, kui ka meie regioonis mindi Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile, sai tema sünnikuupäevaks 14. märts.
2. Kristjan Jaak Peterson oli väliseestlane
Kristjan Jaak Peterson oli väliseestlane: ta sündis ja elas suurema osa elust Riias. Eestis veetis Peterson vaid napilt üle aasta, kui noormees käis Tartu ülikoolis, selgub Piret Kriivani raadiosaatest „Eesti lugu“.
Eesti juured olid Petersonil isa kaudu, kes oli pärit Viljandimaalt Karula vallast ning töötas Riias eesti koguduse kiriku kellalööjana. Tõenäoliselt sai Peterson suure kodumaa-armastuse kaasa just isalt, kes pidi noorena Eestist lahkuma. Petersoni ema päritolu ei ole kindlaks tehtud, kuid tõenäoliselt oli ta lätileedulane.
3. Petersoni luule avaldati alles pärast tema surma
Petersoni eluajal oli tavaline, et haritud inimesed kirjutasid ning tegelesid keeleküsimustega peamiselt saksa keeles. Kristjan Jaak Petersoni võib pidada esimeseks kirjameheks, kes soovis tegeleda just eesti keele ja kultuuri edendamisega.
Kuna Peterson oma rahvuslike, romantiliste ja filosoofiliste luuletustega oli oma ajast ees, siis eluajal tal luuletusi avaldada ei õnnestunud. Esimest korda ilmusid tema saksakeelsed luuletused aastal 1823 Leipzigi ajakirjas Zeitung für die elegante Welt.
Petersoni eestikeelset luulet hakati eesti ajakirjanduses avaldama alles 1901. aastal. Petersonilt on säilinud kolm saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust ning tema luules segunes antiikkirjandus ja romantism eesti regivärsilise rahvalauluga.
4. Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi eesti rahvuslasi
Ehkki Riias sündinud, tutvustas Peterson end alati eestlasena. Ta oli Tartu ülikooli esimene üliõpilane, kes end eestlasena määratles. Ka Leipzigi ajakirjas ilmunud luuletuste kõrval oli Petersoni nime juurde lisatud tiitel „eestimaalane“, kirjutab Ruth Mirov.
Noormehe kindlameelsus enese eestlaseks pidamisel oli eriti tähelepanuväärne seetõttu, et toona oli rahvuse mõiste veel võrdlemisi uus ning enda määratlemine rahvuse järgi väga haruldane.
5. Miks Peterson jalgsi Riiga kõndis?
Küllap teavad paljud Petersoni jalgsiretkest Riiga, mis tänapäeval kõlab väga romantiliselt ning sobib kokku boheemlasliku loomeinimese kuvandiga. Tegelikult kõndis ta pika maa maha hoopis praktilisemal eesmärgil: luuletajal oli vaja minna vanematekoju, ent rahanappus ei võimaldanud mugavamat reisivahendit.
Hiljem on luuletaja auks korraldanud sarnaseid jalgsimatku näiteks Emakeele Selts. 2015. aastal kõndisid Petersoni mälestuseks Riiast Tartusse ka kaks Läti tudengit.
6. Vanemuise eest võime tänada Kristjan Jaak Petersoni
„Laena mulle kannelt, Vanemuine!“ – nende sõnadega algab eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“. Kui poleks olnud Kristjan Jaak Petersoni, näeks meie tüvitekst välja aga sootuks teistsugune.
Imetabase keelevaistuga Kristjan Jaak Peterson tõlkis rootsi keelest saksa keelde Christfried Gananderi „Mythologia Fennica“ („Soome mütoloogia“) ning lisas sellele andmeid ka eesti mütoloogia kohta. Nimelt uskus ta, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga. Lisaks saksapärastas ta mõned soome nimed – nii sai soome laulujumal Wäinämöinenist Wainemuinen.
Tõlge ilmus saksakeelses keeleteaduslikus ajakirjas Beiträge ning selle põhjal lõid Kreutzwald ja Faehlmann hiljem eesti rahvuseepose. Eesti tekstis sai Wainemuinenist Vanemuine. Ei ole tõendeid, et Vanemuine oleks enne Kristjan Jaak Petersoni tõlget eesti rahvalauludes esinenud. Nii võib Kristjan Jaak Petersoni pidada eesti rahvusmütoloogia alusepanijaks ja Vanemuise maaletoojaks.
7. Petersoni mõtteist annab aimu päevaraamat
Petersoni elust võime lugeda ka tema enese sulest. Tema päevaraamat kannab pealkirja „Kristian Jaak Peterson, ehk see, mis ta mõtles ja tegi, ja kuidas ta elas, ja mis ta teada sai oma elu sees 17-ndast eluaastast eluotsani“.
Päevaraamat pakub sissevaadet sellesse, kuidas elas üks noor haritlane 200 aastat tagasi. Oma mõtisklustes juurdleb Peterson sõpruse ja väärtuste teemadel ning lahkab igavikulisi küsimusi, mis ei ole inimkonnale võõrad ka kakssada aastat hiljem.
8. Peterson kõneles heebrea keelt
Haruldase keeleoskusega Kristjan Jaak Peterson oskas ilmselt vähemalt 16 keelt. Juba varases nooruses kõneles ta eesti, saksa ja rootsi keelt, hiljem teenis ta leiba ka heebrea, kreeka, ladina, vene ja inglise keelt õpetades. Lisaks õppis ta näiteks araabia ja kaldea keelt ning tundis huvi Aasia ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste keelte vastu.
16-aastasena hakkas Peterson koostama rootsi keele grammatikat. Tema imetabasest keelevaistust annab aimu ka päevaraamatu sissekanne pealkirjaga „Rootsi keel“:
Rootsi keelt õppides sõnaraamatut minu käes polnud ühtegi, ja ehk ma küll kõik sõnad, mis eest leidsin, teistest keeltest pidin otsima, olen siiski selle keele nii hästi ära õppinud, et lugedes ning rääkides kõik mõistan.
9. Kristjan Jaak Peterson õppis teoloogiat
Peterson asus 1818. aastal Tartu ülikooli teoloogiat õppima, kuid tundis loengute vastu vähest huvi. Õpiindu kahandasid tema hinnangul nõrgad õppejõud ning noormehe vaadete põrkumine usuteaduse dogmadega. 1820. aasta kevadel lahkus Peterson Tartu ülikoolist jäädavalt.
10. Peterson oli minimalist
Aino Paltser kirjutab, et Petersoni ideaal oli olla minimaalsete vajadustega tõeotsija. Luuletaja pidas etiketti ja moodsaid kombeid narruseks ning ei hoolinud rõivastusest ja teiste arvamusest. Petersoni tõekspidamisi illustreerib ka väljavõte tema päevaraamatust:
Meie ajal arvavad inimesed moekombeid hääduse olevat, ja mõnd, kes küll hää mees on, arvatakse kurjaks, sest et ta teiste tühjade kommete järele ei ela. Nõnda on lugu ka minuga, sellepärast, et mul tühjade kommete õppimiseks aega ei ole, kui ma tarkust tahan õppida.
11. Peterson suhtles Otto Wilhelm Masinguga
Kristjan Jaak Petersoni kaasaegne oli keelemees Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti tähestikus õ-täht. Masing ei mõistnud Petersoni luuletusi ning pildus ka tema luuletõlgete pihta teravaid kriitikanooli. Sellegipoolest toetas Masing Petersoni muudmoodi ning aitas igati kaasa näiteks sellele, et Petersoni tõlgitud soome mütoloogia tsensuurist läbi pääseks.
12. Peterson pani aluse Eesti karikatuuri sünnile
Kirjasõna kõrval andis Kristjan Jaak Peterson oma panuse ka kujutava kunsti edendamisse. Nimelt valmisid just tema joonistuste põhjal Eesti esimesed karikatuurid.
Oma õpinguaastal tegi Peterson kaastudengitest akvarelljoonistusi, mida võib näha ka tema päevaraamatus. Joonistuste põhjal valmistas Õpetatud Eesti Seltsi konservaator Hermann Eduard Hartmann puulõiked, mis ilmusid 1859. aastal Tallorahwa Postimehes. Ajalehes ilmunud pilte peetakse Eesti esimesteks karikatuurideks.
13. Petersoni mälestusmärgid asuvad Tartus ja Riias
Kristjan Jaak Petersoni auks on püstitatud kaks mälestusmärki: üks Tartusse ja teine Riiga. Tartu mälestusmärk asub Toomemäel ning rändurile omaselt on kivist Petersonil käes matkakepp. Monumendile on graveeritud read Kristjan Jaagu luuletusest „Kuu“. Riias asub Kristjan Jaak Petersonile pühendatud mälestuskivi Menessi tänaval.
14. Petersonist on kirjutatud mitu ilukirjanduslikku teost
Kristjan Jaak Petersonist on inspiratsiooni saanud ka eesti proosakirjanikud. Jaan Krossi teoses „Taevakivi“ tekib konflikt Petersoni ja tema kaasaegse Masingu vahel. Raamatus käsitletakse ka Masingu kriitikat Petersoni luule pihta.
Maimu Bergi romaan „Seisab üksi mäe peal“ on kirjutatud Kristjan Jaak Petersoni vaatepunktist. Luuletaja sisemonoloogis põimuvad ajaloolised faktid fantaasiaga ning peamiselt käsitleb teos eesti rahvusliku identiteedi küsimusi.
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Erilise ja märgilise maaletooja – keeleuuendaja Johannes Aavik
Kuidas näeb välja keeleteadlase välitöö?
