Täpne ja leidlik Keith teeb tõlketööd pühendumusega
Toimetaja tõlkebüroos usume, et meie ridadesse on koondunud maailma kõige andekamad ja säravamad tõlkijad. Seekordse postituse kangelane on inglise-eesti-inglise tõlkija Keith, kes alustas Toimetajas tööd praktikandina.
Nüüdseks on Keithist saanud põhikohaga tõlkija, kelle käe all valmivad nii leidlikud turundustõlked kui ka detailitundlikud õigustekstid. Peale selle iseloomustab teda sõbralik ja soe suhtlemisviis ning suurepärane ajaplaneerimisoskus.
Keith paotab pisut elukutselise tõlkimise telgitaguseid ning räägib, kuidas ta ametini jõudis, milline näeb välja tõlkija argipäev ning mida võiks silmas pidada tõlkijakarjääriga alustades.
Käänuline tee tõlkimiseni
Keith omandas Tallinna ülikoolis inglise keele ja kultuuri bakalaureusekraadi. Kuna ta teadis, et soovib inglise keelega edasi tegeleda, kandideeris ta nii kirjaliku tõlke kui ka võõrkeeleõpetaja eriala magistriõppesse. Sisse sai ta mõlemasse, kuid otsustas pürgida võõrkeeleõpetajaks. Ehkki õpingud läksid hästi, mõistis Keith juba esimesel semestril, et õpetajaamet ei ole päris temale.
„Küllap teadsin juba sisseastumiskatsetel, et tõlkimine sobib mulle paremini kui õpetamine. Kuna olin aga juba väikesest saadik tahtnud õpetajaks saada, siis pidin selle ikkagi ära proovima,“ seletab Keith. Üsna pea vahetas ta siiski eriala kirjaliku tõlke vastu, lõpetas selle cum laude ning on praegu oma lõpliku otsusega väga rahul.
Eneseületus oli vaeva väärt
Keith leiab, et Tartu ülikooli kirjaliku tõlke magistriprogramm andis tööks väga hea ettevalmistuse. Õpe oli praktiline: iga nädal tuli tõlkida eri tüüpi tekste, mida hiljem seminaris koos arutati. See andis hea võimaluse saada tõlgetele tagasisidet, kuid näha ka teiste tehtud töid. „Alati oli keegi, kes mõne eriti hea lahendusega välja tuli,“ meenutab Keith. Samuti õpiti kasutama tõlkeabiprogramme ja tutvuti allikatega, kust tõlkevasteid leida.
Kuna ülikooli magistriprogramm näeb ette ka praktika sooritamist, võttis Keith ühendust erinevate tõlkebüroodega. Ta mäletab, et ei julgenud kohe alguses Toimetajasse kirjutada: Toimetaja koduleht erines teistest tõlkebüroodest ning tundus nooruslik, kuid samas professionaalne. Kui Keith lõpuks siiski julguse kokku võttis, oli just Toimetaja see, kes oli huvitatud noorele tõlkijale praktikakoha pakkumisest.
Esimesed proovikivid
Praktikale pääsemiseks tuli teha ka proovitõlge. Keith meenutab, et tükk tegemist oli inglise-eesti proovitööga: tekst oli tehnikavaldkonnast, milles tõlkija end kõige nõrgemaks peab. „See pani mind oma valikutes veidike kahtlema küll, sest lühikese teksti tõlkimisele kulus terve päev,“ meenutab Keith. Seevastu läks tema hinnangul hästi eesti-inglise proovitöö, kus ta pidi tõlkima logistikafirma kodulehte. Just selle firma kodulehe tõlkis Keith ka oma esimese tõlketööna.
Esimestest praktikapäevadest mäletab Keith pisikest pabinat, sest erinevalt ülikoolist olid tõlked mõeldud ju päris klientidele. Samas lisas enesekindlust asjaolu, et juhendaja vaatas tõlked korralikult üle ning andis iga tehtud töö kohta põhjalikku tagasisidet.
Hoolimata alguse katsumustest sujus tõlkepraktika kokkuvõttes väga hästi. Keith nägi end ka edaspidi tõlkevaldkonnas töötamas ning uuris, kas Toimetajas ollakse huvitatud koostöö jätkamisest. Tunded olid kahepoolsed ning nii jäigi Keith Toimetajasse, kus ta on praeguseks töötanud kolm aastat.
Keith hindab väga Toimetaja tõlkebüroo toetavat ja toimivat meeskonda. „Kollektiiv on alati olnud hästi abivalmis ja vastutulelik. Tunnen, et kuulun siia ja et minu panust väärtustatakse,“ rõõmustab Keith.
Milline näeb välja tõlkija argipäev?
Kolmeaastase tööstaaži jooksul on Keith enda võimeid paremini tundma õppinud. Näiteks on temas tekkinud vilumus arvestada, kui kaua mingi teksti tõlkimisele aega kulub. Samuti oskab ta paremini hinnata seda, millise tekstiga suudab toime tulla ning mis vallas oleks rohkem teadmisi mõnel teisel tõlkijal.
Keithi argipäevas on olulisel kohal märkmikkalender. Sinna kirjutab ta kõigepealt üles tööde tähtajad ning koostab seejärel igaks päevaks täpsema graafiku. Samas teab ta, et ajaplaneerimisel tuleb ka paindlik olla: tihti saabuvad kiireloomulised tööd päeva keskel ning siis on vaja ruttu otsustada, kas lisaprojekti võtmine on võimalik või mitte.
Üldjuhul meeldib Keithile tõlkimisega tegeleda õhtupoole, sest siis jookseb tal mõte kõige paremini. Päeva esimese poole pühendab ta muudele asjatoimetustele: vastab e-kirjadele, kontrollib eelmisel õhtul tehtud tööd enne esitamist üle ning teeb tõlgete eeltööd – viib end teemaga kurssi ja otsib välja vajalikud abimaterjalid. Tõlkijaameti puhul peabki Keith kõige toredamaks seda, et enamasti saab ta omaette nokitseda ja ise oma aega planeerida.
Mis on tõlkija töös kõige raskem?
„Tõlkija töös on kõige raskem tõlkimine ise,“ nendib Keith filosoofiliselt. Tema sõnul ei ole tõlkimine lihtsalt ühe keele sõnade asendamine teise keele vastetega, vaid arvesse tuleb võtta ka muid olulisi tegureid. Näiteks peab silmas pidama teksti eesmärki ja sihtrühma, kultuurilisi erinevusi ning konkreetse valdkonna terminoloogiat. Tuleb ette ka seda, et lähtetekstist ei ole väga lihtne aru saada – siis tuleb teksti enne tõlkimist ka toimetada.
Põhilised allikad, kust Keith tõlkimisel abi saab, on EKI sõnastikud ja terminibaasid. Teda aitavad ka seaduste tõlked Riigi Teataja kodulehel, inglise keele tesaurused ja sõnastikud. Mõnikord on kasu Linguee kakskeelsest korpusest.
Keithi lemmikud
Juba ülikooliajast armastab Keith enim täpsust nõudvaid õigustekste. Vahelduse mõttes meeldib talle aga tõlkida ka turundustekste ja kodulehti, kus läheb vaja rohkem loomingulisust.
Kõige huvitavama projektina meenub Keithile Eesti Teadusagentuuri artiklikogumiku tõlkimine. Ühtlasi on see ka üks suuremaid projekte, mille kallal ta töötanud on. Kogumik kajastab Eesti teaduse olukorda ning käsitleb teaduspoliitika teemasid. Teistest projektidest eristas seda tavalisest suurem koostöö kliendiga: pärast töö esitamist sai Keith kliendilt tõlke kohta tagasisidet ning vastas sellele omakorda enda tähelepanekutega.
Kuidas saada heaks tõlkijaks?
Keith leiab, et kõige paremini sobib tõlkijaks inimene, kes on kohuse- ja vastutustundlik, tähelepanelik ja uudishimulik ning kellele pakub huvi keel ja kultuur. Ta usub, et tõlkijale tuleb kasuks ka mõõdukas annus enesekahtlust – see innustab oma teadmisi üle kontrollima ja seeläbi parimat lahendust leidma.
Keith paneb algajale tõlkijale südamele, et praktikakohta otsides tuleks tõlkebüroodele julgesti kirjutada ning mitte end heidutada lasta, kui kõigilt vastust ei saa. Ka Keith hakkas lõpuks tööle kohas, kuhu alguses kõige rohkem kirjutada pelgas. Tudengil soovitab ta ka õppejõudude või -korraldajate poole pöörduda ning neilt praktikavõimaluste kohta uurida.
Mida teeb Keith, kui ta ei tõlgi?
Vabal ajal armastab Keith küpsetada, raamatuid lugeda, filme-sarju vaadata ja taskuhäälingusaateid kuulata. Samuti meeldib talle jalutamas käia ja soojemal ajal ka rattaga sõita. Hetkel on tal pooleli Kate Moore’i raamat „The Radium Girls: The Dark Story of America’s Shining Women“ ja Truman Capote’i „In Cold Blood“.