Eestivene keel – kohalik vene keele variant?
Kui mõnes piirkonnas räägitakse ka riigikeelest erinevaid keeli, siis suure tõenäosusega hakkab keelekontaktide tulemusel mõjutama laiema kõnelejaskonnaga keel vähemuste keelt. Sarnast olukorda võime täheldada siinsamas Eestis, kus vene keelel on märgatav eestikeelne mõju, eriti just sõnavaras.
Lühidalt eestivene elanikkonnast
Kuigi suurem osa tänapäeva venekeelsest Eesti elanikkonnast pärineb just Nõukogude võimu ajal saabunud inimestest, siis tegelikult ulatuvad nende juured kaugemale. Ühe keeleteadusliku ülevaate andmetel põgenes Peipsi järve lääneossa 17.–18. sajandil arvukalt vanausulisi, kes saabusid näiteks Pihkvast ja Novgorodist. Venelased asusid elama linnades ennekõike Vene impeeriumi ajal, mistõttu 20. sajandi alguses moodustasid venelased Eestis elavatest inimestest umbes 4,5%. Järgnevatel aastakümnetel kasvas venekeelne elanikkond järsult, kuid nn põlisvähemuse (ehk vanausuliste) arv samas vähenes. Nüüdseks elab Eestis nii venekeelseid eestlasi kui venelasi.
Statistikaameti 2020. aasta alguse andmete kohaselt räägib eesti keelt emakeelena ligi 68% Eesti elanikkonnast; suuruselt teine emakeel on aga vene keel, mida kõneleb esimese keelena umbes 29% elanikkonnast. Kõige rohkem venekeelseid inimesi elab Tallinnas ja selle ümbruses ning Ida-Virumaal; mõningates linnades elab venekeelseid inimesi oluliselt rohkem kui eestikeelseid. Kõikide nende asjaolude tõttu on eestivenelased pälvinud ka keeleteadlaste tähelepanu. Mida on siis nende keelekasutuses huvitavat leitud?
Eesti keel kui argielu peegel
Ühes eesti-vene kakskeelses uuringus küsitles keeleteadlane Anastassia Zabrodskaja üliõpilasi, selgitamaks välja, milliseid eestipäraseid keelendeid ehk estitsisme nad vene keeles suheldes kasutavad. Kogutud vastused näitasid, et väga palju toimub koodivahetus just sõnavara tasandil, eriti kui sõnad on seotud inimese igapäevaeluga. Nii näiteks kasutati tudengile kohaselt eestikeelseid sõnu „õppekava“, „ainepunkt“ ja „mälupulk“ ning mitte nende venekeelseid vasteid учебный план, зачётная единица ja флешка.
Samuti kasutavad nii tudengid kui venekeelsed inimesed laiemalt selliseid sõnu ja väljendeid, mida saab kasutada üksnes Eesti kontekstis. Näiteks ei asuta tõlkima sõnu „haigekassa“, „kaubamaja“ või „riigikogu“ (võrdle vene keeles медицинское страхование, торговой дом ja Государственное собрание), millest ollakse harjunud tavaliselt rääkima just eesti keeles.
Tavaliselt laenatakse teisest keelest enim nimi-, sageli ka tegusõnu.
- Nimisõnalaenud: näiteks буссь (ee ’buss’, vrd vn автобус), кофик (ee ’kohvik’, vrd vn кафе), рабарбар (ee ’rabarber’, vrd vn ревень), кодуконтор (ee ’kodukontor’, vrd vn домашний офис).
- Tegusõnalaenud: näiteksкандидировать (ee ’kandideerima’, vrd vn баллотироваться), максовать (ee ’maksma’, vrd vn платить), поляхале домой (ee ’lähme koju’, vrd vn пошли домой).
Uuringus kogutud ankeetides nimetati läbivalt üht põnevat keelenäidet, mis pealtnäha on eestikeelne, aga on külge võtnud venekeelse grammatilise liite: külmовато ehk ‘natuke külm’. See keelend pole paljude eestivenelaste kõnepruugis kuigivõrd levinud, mistõttu üks võimalik põhjus, miks see tuli just siinses uuringus välja, võib olla seotud ka uuritavatega.
Huvitavat võib märgata ka häälduslikul tasandil. Ennekõike näitab uuring, et eestikeelne mõju avaldub just venekeelses rõhus. Kõige rohkem märkab seda võõrsõnade häälduses. Vaatame siinkohal lähemalt paari näidet:
- терминал (’terminal’) hääldub eesti keele eeskujul kui те’рминал, mitte venepäraselt термина’л;
- проект (’projekt’) hääldub inglise või eesti keele eeskujul kui про’ект, mitte venepäraselt прое’кт;
- конспект (’konspekt’) hääldub eesti keele eeskujul kui ко’нспект, mitte venepäraselt конспе’кт.
Peipsi ranniku vanausulised
Kuigi enamasti kuuleb vene keelt Põhja-Eestis, ei saa jätta mainimata ka Eesti suurima järve kaldal elavat põlisvähemust – vanausulisi. Ühe ülevaate nende keelest ja võimalikest eesti keele mõjudest annab keeleteadlane Irina Külmoja. Tema hinnangul avaldub mõju kolmel tasemel.
- Sõnavara: eesti keele mõjusid nähtub ennekõike olmeteemalistes sõnades, mida inimene kasutab igapäevases elus. Nii näiteks on eestikeelsest sõnast „vorst“ saanud ворстик, sõnast „koppel“ on saanud копля; otsetõlke kaudu on ka tuletatud мама старая (’vanaema’) ja картофельная каша (’kartulipuder’).
- Morfoloogia ehk sõnavormid: kuna eesti keeles puudub grammatiline sugu, siis on selle eeskujul hakanud varieeruma ka vene keelele iseloomuliku sootunnuse kasutus. Näiteks fraasis льняное тряпка (ee ’linarätik’, vrd vn льняная тряпка) ning жил старик со старухом (ee ’elas vanamees koos vanamutiga’, vrd vn со старухой) on sõnade ühildumine ja sugu norminguvastane.
- Süntaks ehk lausestruktuurid: venekeelne lause järgib eesti keele malli, kasutades näiteks
- eesti umbisikulist tegumoodi (там и дом выстроено новый, ee ’seal on uus maja ka ehitatud’, õige oleks там и дом выстроен новый);
- otsetõlget (это было много лет тому обратно ~ много лет назад, ee ’see oli palju aastaid tagasi’) või
- eesti tegusõnade rektsiooni (я с крови истекала ~ я кровью истекала).
Eestivenelane – kas pädev eesti-vene tõlk(ija)?
Sageli arvatakse, et kakskeelsed inimesed on head tõlgid või tõlkijad. Eestivenelaste keelt käsitlevad uuringud näitavad, et vene keel, mida Eestis kõneldakse, sisaldab mitmesuguseid eesti keele mõjul tekkinud nüansse. Seetõttu pole eestivene keel üks ühele võrreldav standardvene keelega (st normeeritud kirjakeelega) ega isegi Venemaal kõneldava vene keelega.
Nii ei tohiks ka eeldada, et inimene, kes suhtleb iga päev hästi kahes keeles, on sobilik igasuguseks eesti-vene tõlketööks. Ennekõike on tugeva tõlgi/tõlkija omadus oskus mõista ja näha detaile mitte üksnes kahe keele võrdluses, vaid ka ühes keeles endas. Oleme varem kirjutanud tõlkija vaatest, milliseid raskusi võib kohata, kui tõlkida eesti keelest vene keelde ja vastupidi.
Siiski on ka tegureid, mis räägivad eestivene taustaga tõlgi või tõlkija kasuks. Näiteks siis, kui tõlke sihtrühm on eestivenelased. Tuttav taust võimaldab kõnelejal kohandada (pole vahet, kas suulist või kirjalikku) tõlget eestivene kultuuriruumi järgi, millega võibolla välismaal elav ja vene keelt oskav tõlk(ija) pole nii sina peal.