Eksport Poola – mida peaks teadma?

Esmalt kindlasti seda, et Poola pole päris sama mis Eesti. Kuigi Poola ja Eesti ajaloos, eriti just lähiminevikus, leidub palju sarnasusi, on Poola erinevalt meist katoliiklik suurriik, mis tähendab mõnevõrra teistsugust identiteeti ja tõekspidamisi nii äris kui suhetes. Poola ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal, ent eurot ei ole poolakad tänini kasutusele võtnud.

Poola majandus on oma võimsuselt EL-i liikmesriikide seas kuuendal kohal ja rahvaarvult on Poola uniooni seitsmes riik. Poolakate ostujõud on küll mõnevõrra väiksem kui Eesti inimestel (Poola keskmine netopalk on viimaste andmete põhjal 830 eurot kuus), kuid elanikkonna jõukus kasvab kiiresti. Poola meeste ja naiste palgalõhe pole kuigi suur, jäädes 7% juurde. Seega, Poola on suure rahvaarvuga suur maa, asudes geograafiliselt väga soodsas kohas – Läänemere ääres ja Euroopa südames ning meile üsna lähedal. Eksport Poola võib hea õnne korral palju edu tuua.

Lihtsate ja läbipaistvate seadustega harjunud Eesti ettevõtjaid võivad Poolas kohutada bürokraatia, ettevõtluse maksustamise regulatsioonid, nn vana kooli juhtimisstiil ning suurrahvale omane harjumus ajada asju oma emakeeles. Lõviosa poolakaid oskab tegelikult vähemalt üht võõrkeelt. Enamasti õpitakse koolis vene, saksa ja inglise keelt. Saksa ja vene keeles rääkimisega on poolakatel nii ja naa:

ajaloolistel põhjustel ei taha vanemaealised poolakad saksa ja vene keelt alati kasutada, noorematel poolakatel napib jällegi vene keele praktikat. Kõige kindlam on seega loota inglise keelele. Välismaalastega suhtlevadki poolakad üldiselt inglise keeles. Seda muidugi juhul, kui nood poola keelt ei oska. Poola keele purssimine, isegi kui oskate seda väga vähe, tuleb äriplaanide edendamisel kindlasti kasuks. Miski muu ei aita poolakatega paremini jutule saada ja häid suhteid luua kui püüd end nende emakeeles väljendada. Paar sõna või fraasi poola keeles ja jää sulab!

Välismaa ettevõtjaid ja investoreid nõustav Poola õigusbüroo CGO Legal Counseling soovitab välisinvestoreil panustada Poolas teenuste, teaduse ja uuringute ning infotehnoloogia valdkonda. Väikeettevõtlusest huvitatutele pakub CGO Legal Counseling välja neli võimalikku äriideed, millel võiks Poolas edu olla.

Kiirtoiduäri, restoran, kohvik või food truck ehk tänavatoiduauto – ei ole vahet, kus toidupoolist müüa, oluline on, et pakutav oleks keskmisele Poola tarbijale midagi uut ja teistsugust. Välismaalastele, kes tahavad Poolas söögikohta avada, ei kehti eripiirangud ega -nõudmised. Nad peavad taotlema täpselt samad load ja litsentsid nagu kohalikudki. Lääne-Poola suurim linn Wrocław on üks selliseid kohti, kus tasub söögiäriga alustada – siin on alati palju turiste ja ka kohalik elanikkond on piisavalt arvukas.

Erinevalt paljudest teistest äridest ei nõua konsultatsiooniettevõttega alustamine suuri väljaminekuid. Näiteks raamatupidamisteenust on alati vaja ja seda saab osutada raamatupidaja üksi. Paljud väikeäride omanikud – ja neid on Poolas tohutult – proovivad jooksvalt ise oma firma arvemajandust korras hoida, kuid maksudega tegelemisel kasutavad nad eksperdi abi. Seetõttu võib raamatupidamisteenuste eksport Poola edukaks osutuda.

Mida inimestel peale söögi vaja on? Riideid! Poolakad armastavad kiirmoebrände. Poola päritolu kaubamärgid Mohito, Reserved ja Cropp on tuntud Eestiski. Tarbemoekauba kõrval hindavad poolakad ka disaineriloomingut ja käsitöötooteid. Originaalsetel, kvaliteetsetel ja isikupärastel ehetel, riietel ja aksessuaaridel on Poolas kindlasti turgu.

Poolakad armastavad internetis ostelda. Kõige enam (72%) ostavad nad veebipoodidest riideid ja aksessuaare (jalanõud, kotid, ehted). Teisel kohal on ehitus- ja sisustustarbed (68%). E-poe pidamise eeliseks on väikesed kulud. Veebikaupmees peab taotlema Poolas domeeninime ja korraldama klientidele kullerteenuse. E-poe tegevusega seotud paberimajandus sõltub ka müüdava kauba päritolust: eeskätt sellest, kas tegemist on Poolas toodetud kaubaga või importtoodetega.

Poolakaid peetakse üldiselt küllaltki täpseteks, ent see hinnang ei pruugi alati paika pidada. Näiteks juhtivatel positsioonidel töötavad inimesed võivad kohtumisele hilineda. Poolakate meelest on see juhttöötajatele lubatud – hilinemisega demonstreerivad nad oma staatust ja tähtsust. Külaliselt eeldatakse muidugi õigeaegset kohalejõudmist. Veerand tundi hilinemist antakse andeks. Kui teid on aga kutsutud mõnele seltskondlikule üritusele, näiteks peole või vastuvõtule, kus reeglid on vabamad, ei pane keegi väikest hilinemist pahaks.

Poolakad eeldavad, et esimesel ärikohtumisel ja tehingu kinnitamisel või lepingu allkirjastamisel antakse üle kingitus(i). Sobilikud on väikesed kingitused, nagu näiteks ettevõtte meened (ilma suurte kirjade või motodeta) või rahvuslikud suveniirid.

Ärikingituseks passivad ka kvaliteetsed šokolaadid, sigaretid, lilled, parfüümid, vein või liköör, mis on pärit kingituse üleandja kodumaalt või mida Poolas pole saada. Lilli tuleb kinkida paaritu arv. Paarisarv lilli seostub surmaga. Vältida tuleb kollaseid krüsanteeme, sest need on poolakate jaoks matuselilled. Kinkimata tuleks jätta ka valged ja punased nelgid ja liiliad, mis on samuti leinatalitusega seotud.

• Esimesel ärikohtumisel ei pruugi te kohe ettevõtte juhiga silmast silma kohtudagi. Tavaliselt saadetakse esmakohtumisele mõni keskastme juht.
• Poolakad vaatavad vestluspartnerile alati silma. Vestlejate vahele võiks jääda käsivarrepikkune distants.
• Poolakad on võrdlemisi otsekohesed: nad ütlevad, mida nad mõtlevad, ega keeruta. Esmakohtumisel nad nalja tegema ei kipu. Naljade jaoks on vabamas õhustikus kokkusaamised.

• Tervitades tuleb kindlasti kätt suruda ja silma vaadata. Kui kohtumisel viibib rohkem inimesi, tuleb kõiki eraldi käepigistusega tervitada. Seda peetakse paremaks tooniks kui tervitada lihtsalt peanoogutuse või viipamisega.
• Mees peab ootama, kuni naine ise tervitamiseks kätt pakub. Poola meestel on vahel kombeks daami kätt austuse märgiks suudelda.
• Ärge suruge kätt ukselävel! Ukse peal kätlemine toob halba õnne.

• Viisakustiitlid, nagu härra (pan) ja proua (pani), on poolakatel iga päev kasutuses. Sõna „preili“ (panna) kuigi tihti ei kuule. Kui, siis kasutatakse seda ainult laste puhul. Üldjuhul pöördutakse Poolas tänapäeval kõigi naiste poole – sõltumata sellest, kas nad on abielus või mitte – tiitliga pani.
• Poola nimede puhul tuleb meeles pidada, et teatud tüüpi perekonnanimede lõpp sõltub inimese soost. Abielludes võtab naine üldjuhul oma abikaasa perekonnanime. Kui perekonnanime viimane täht on täishäälik, muutuvad tähed yvõi ia-täheks. Näiteks härra Bruszynski abikaasa on proua Bruszynska.

• Pöördudes ettevõtte juhi või mõne teise kõrgel ametipositsioonil oleva inimese poole, ei tohiks sõna „härra“ ega „proua“ järel ametinimetust ära unustada. Soovitatav on kasutada mõlemaid koos. Näiteks härra direktor või proua tegevjuht. Ainult perekonnanimega kõnetamist peetakse eriti ebaviisakaks ja lugupidamatuks.

• Märk sellest, et teie ärisuhted poolakatega on edasi arenenud ning jõudnud isiklikumale tasandile, on see, kui teid kutsutakse osa võtma Bruderschaft’ist (eesti keeles vennaskond). See Saksa päritolu ja Venemaalgi laialt levinud iidne komme on Poolas endiselt au sees. Öeldakse toosti ja juuakse sinasõprust nii, et klaasi tõstev käsi on teise käe alt läbi. Napsusõõmu järel antakse sümboolselt suud. Esialgu oli see tava mõeldud ainult meestele, aga tänapäeval praktiseerivad seda naisedki.

Töökohtumistel kantakse ametlikku rõivastust, mis meeste puhul tähendab tumedat ülikonda ja lipsu ning naistel kostüümi ehk jakki seeliku või pükstega. Suurtes organisatsioonides on personali töörõivastus tavaliselt ettevõttesiseselt paika pandud. Vahel on asutustes ja firmades nn vaba riietuse reeded. Väiksemates ja keskmise suurusega ettevõtetes ei ole kontoripersonali riietus üldjuhul reglementeeritud.

Kasutatud materjalid: https://www.aripaev.ee/uudised/2010/01/26/ari-poolas-jalgi-lepinguid-ja-unusta-usaldus https://www.polandunraveled.com/average-salary-in-poland/ https://www.tmf-group.com/en/news-insights/business-culture/top-challenges-poland/ https://vm.ee/et/3-arikeskkond https://businessculture.org/eastern-europe/poland/business-etiquette/ https://businessculture.org/eastern-europe/poland/ https://www.companyincorporationpoland.com/blog/2016/06/4-small-business-ideas-in-poland https://www.polandunraveled.com/average-salary-in-poland/ https://businessculture.org/eastern-europe/poland/meeting-etiquette/