Kastiilia ja hispaania keele dialektid

Kristina

Avaleht, Blog, Keeled10 jaanuar, 2023

Nagu me kõik teame, räägitakse Hispaanias hispaania keelt. Hispaanlased ise aga nimetavad oma keelt kastiilia keeleks, kuna hispaania keel kujunes välja Hispaania põhjaosas asuvas Kantaabria autonoomses piirkonnas, kus räägiti Kastiilia dialektis. Hiljem levis dialekt Kesk-Hispaaniasse ehk Kastiiliasse ning sai aja jooksul kogu Hispaania ametlikuks keeleks. Nagu paljud meist teavad, räägitakse Lõuna-Ameerikas ka enamasti hispaania keelt. Nemad aga ei nimeta oma emakeelt kastiilia keeleks, vaid siiski hispaania keeleks, kuna nende aladele tõid selle keele Hispaania koloniseerijad.

Kuigi nii Hispaanias kui Ladina-Ameerikas kõneldakse sama keelt, on igas riigis oma dialekt või lausa mitu. Näiteks Argentinas ja Uruguays hääldatakse „y“ ja „ll“ eri piirkondades erinevalt (y = š, ll = š või y = y, ll = j) ning näiteks sõnade tú („sina“) ja eres („oled“) asemel öeldakse vos („sina“) ja sos („oled“). Sõnade vos ja sos kasutust võib kohata ka Tšiilis. Üldiselt hääldatakse „y“ ja „ll“ hispaania ja kastiilia keeles nagu eesti keele „j“, aga Argentinas ja Uruguays hääldatakse neid tähti suures osas nagu eesti keele „š“.

Põhjahispaanlastel võib olla raske aru saada lõunahispaanlaste dialektist või aktsendist, kuna viimased räägivad pehmemalt ja osa sõnalõppe välja jättes. Ka hispaania keelt oskavad eestlased võivad Lõuna-Hispaaniasse minna ja hakata oma keeleoskuses kahtlema. Nii juhtus ka minuga. Hispaanias on peale mitme murde ka erinevad keeled: galeegi, baski ja katalaani keel. Nendele ma selles blogipostituses aga pikalt ei keskendu. Nüüd kirjutan lähemalt Ladina-Ameerikas kasutatavatest dialektidest, pärast seda Hispaania dialektidest.

Hispaania keele dialektid

Ladina-Ameerikas on igas riigis mitu erinevat dialekti ning ka oma slängid, millest teistest riikidest pärit hispaania keele kõnelejad ei pruugi arugi saada. Ladina-Ameerikas on enamasti kasutusel Amazonase, Kariibi, Paraguay, Rioplatense, Tšiili, Ecuadori, Mehhiko, Kesk-Kolumbia, Ribereño, Llanero ja Andide dialekt. Need kõik erinevad mõneti nii aktsendi kui sõnavara poolest. Sellest nimekirjast võib selgusetuks jääda, kus räägitakse Rioplatense, Ribereño, Llanero ja võib-olla ka Andide hispaania keelt. Seega alustan dialektide tutvustamist just nendest.

Rioplatense dialekt on levinud näiteks Argentinas, Uruguays, Paraguays ja Patagoonias. Dialekti nimetus tuleneb Argentina ja Uruguay vahel asuva jõe Río de la Plata nimest. Rioplatense dialektis kõnelevate inimeste aktsent kõlab natuke itaalia keele moodi. Nad kasutavad ka samu käežeste nagu itaallased ja osa sarnaseid sõnu, nagu näiteks chau (itciao; ee tšau). Sarnasus itaallastega on neil seetõttu, et 20. sajandil toimus suur Itaalia immigrantide sissevool Argentinasse.

Ribereño on otsetõlkes „rannikuala“. Nagu nimigi ütleb, kõneldakse selles dialektis Peruus peamiselt rannikualadel. Peruus on mitu dialekti veel, kuid Ribereño on neist kõige levinum ning nii-öelda ametlik dialekt. Ribereño tekkis Peruu pealinnas Limas, mis oli aastatel 1535–1739 Lõuna-Ameerika tähtsaim ja prestiižseim linn.

Llanero on dialekt, mida kõneldakse Lõuna-Ameerika kahe põhjapoolse riigi – Venezuela ja Kolumbia – tasandike piirkonnas. Venezuelas nimetatakse seda piirkonda Llanose piirkonnaks ja Kolumbias Llanos Orientales, Llanos või Orinoquía. See dialekt on mõjutusi saanud põlisrahvaste ja Andaluusia aktsendist, mistõttu võib selles tajuda muusikalist kõla.

Andide hispaania keelt ehk Andide dialekti räägitakse Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbia kaguosas, Argentina ja Tšiili põhjaosas Andide mägises piirkonnas. Dialekt sarnaneb peamiselt Kastiilia dialektiga, kuid maapiirkondades leidub selles ka põlisrahvaste keele elemente.

Amazonase dialekti võib kuulda Kolumbia, Peruu, Venezuela ja Boliivia Amazonasele lähedastes piirkondades ning kohati ka Brasiilias, kuigi Brasiilias räägitakse enamasti portugali keelt. Nende piirkondade kohalikud dialektid on tugevalt mõjutatud paljudest teistest hispaania keele dialektidest, mis on omakorda mõjutatud paljudest kohalikest keeltest ning mõnel juhul ka portugali keelest.

Kariibi dialekt on sarnane Andaluusia omaga ning seda kõneldakse Antillide saartel, Kuubal, Puerto Ricol, Dominikaani Vabariigis, Kolumbia Kariibi mere piirkonnas ja mõnel Mehhiko rannikualal. Kariibi mere hispaania keele dialekti kõnemaneer on väga kiire. Puerto Rico dialekti on palju kuulda näiteks reggae-muusikas.

Paraguays räägitavat Paraguay dialekti on suuresti mõjutanud guaranii keel, mis on üks Paraguay enim kõneldavaid ametlikke keeli. Mõjutused tulevad ka Brasiiliast ja Argentinast. Seda dialekti räägib ligi 87% Paraguay elanikkonnast.

Tšiili hispaania keelt räägitakse Tšiilis ja osaliselt ka Argentinas asuvas Cuyo piirkonnas. Selle mõjud tulevad Hispaania piirkondade Andaluusia ja Extremadura dialektist. Sellest dialektist võib olla raske aru saada, kuna räägitakse kiiresti ning hääldamisel jäetakse „s“ sõnade lõpust ära. Lisaks on selles palju slängisõnu, millest teistest riikidest pärit inimesed ei pruugi aru saada. Selliseid slängisõnu on igas hispaania keelt kõnelevas riigis palju, kuid Tšiilis veel eriti.

Ecuadori dialekti kõneldakse Kolumbia Vaikse ookeani ja Ecuadori rannikul. Seda dialekti on tugevalt mõjutanud Aafrika, kuna paikades, kus seda räägitakse, on palju afrosisserändajaid.

Mehhiko dialekti kõneldakse peamiselt Mehhikos, kuid ka Kesk-Ameerikas ja USA lõunaosas. Seda peetakse kõigile hispaania keele kõnelejatele kõige arusaadavamaks hispaania keele dialektiks, kuid tegelikult eristavad mehhiklased ise Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Mehhiko dialekti.

Kesk-Kolumbia dialekt on kasutusel Kolumbia sisemaapiirkondades. Selles võib eristada ametlikke ja piirkondlikke aktsente. Ametlikke aktsente kasutatakse üle kogu riigi, piirkondlikud aktsendid pärinevad aga riigi erinevatest piirkondadest ja linnadest. Piirkondliku aktsendi ja dialekti erinevuse mõjud tulenevad Hispaania vanematest, Kastiilia, Andaluusia ja Extremadura dialektidest. Kolumbias on kombeks jätta teatud sõnade lõpuosast hääldamata tähed „d“ ja „b“.

Kastiilia keele dialektid

Nüüd, kui Ladina-Ameerika hispaania keele dialektide kohta on lühike ülevaade olemas, tuleb juttu ka Hispaania kastiilia keele dialektidest. Kastiilia keele dialektid on Andaluusia, Astuuria, Aragoni, Murcia, Extremadura ja Kanaaride dialekt.

Andaluusias räägitav keel on hispaania keele dialektidest populaarsuselt teisel kohal. Nagu olen varem juba maininud, kõlab see teiste dialektidega võrreldes pehmemalt ja voolavamalt, mille üks põhjus on see, et sõnade lõpust jäetakse „s“ sageli hääldamata. Andaluusias on näiteks liitsõnade verbid erinevad kastiilia keele omadest. Andaluusia dialekti räägitakse Lõuna-Hispaanias sellistes linnades, nagu näiteks Sevilla, Ceuta, Melilla ja Gibraltar. Selle dialekti võib jagada kaheks: lääne- ja idadialekt. Idas kõneldaval dialektil on sarnasusi Murcia dialektiga ning läänes kõneldaval Lõuna-Extremadura omaga. Läänepiirkonnad on Huleva, Sevilla ja Cádizi provints, Córdoba ja Málaga provintside lääneosa ning Badajozi lõunaosa. Idaosas on aga Jaéni, Granada, Almería provintsi ning Córdoba ja Málaga idapoolne osa. Andaluusia dialektil on küll olemas tingimused, mille põhjal võiks andaluuslasi rahvuseks pidada, kuid osa Hispaania kogukondi arvab siiski, et seda ei peaks tegema, kuna neil puudub kohalik ametlik keel. Peale selle, et „s“ jäetakse hääldamata, hääldatakse selles dialektis „b“ sageli nagu „v“. S-hääliku asemel öeldakse kas „h“ või mitte midagi. Samamoodi jäetakse vahel hääldamata „d“. Näiteks sõna „bebido“ asemel öeldakse „bebío“. Sellel sõnal on „i“ peal rõhumärk ehk see hääldatakse pikemalt, nagu „ii“. Andaluusia dialektil on veel palju erijooni, mis seda teistest dialektidest eristavad, kuid see oleks juba eraldi teema uurimistöö jaoks.

Hispaanias kõneldakse ka Astuuria dialektis. Astuuria on piirkond Põhja-Hispaanias. See dialekt on väga ulatuslikult säilinud. Seda räägitakse peale Astuuria piirkonna veel linnas León ehk Babia, kohati Zamoras ning Castilla y Leóni autonoomses piirkonnas. Astuuria dialekt erineb kastiilia keelest näiteks selle poolest, et seal on osa sõnu sooneutraalsed ning ühendverbide ajavormid puuduvad. See dialekt on ohus, kuna selle 400 000 kõnelejast ei kanna kõik seda oma lastele edasi. Lisaks pole seda ametlikuks tehtud. Dialekti kasutatakse ka pigem kodus. Avalikus halduses, nagu näiteks ametlikes menetlustes või haiglates, seda aga ei kasutata. Samas on Astuuria dialekti viimase 40 aasta jooksul kultuuriliselt rohkem väärtustama hakatud. Varem oli dialekt halva mainega. Franco diktatuuri ajal (1936–1975) oli see lausa keelatud, kuna ainult kastiilia keel oli lubatud. Astuurlased soovivad, et nende dialekt siiski ametlikuks tehtaks, et selle maine paraneks.

Praegu ametlik Aragoni dialekt levis umbes teise aastatuhande alguses lausa Murciasse, mis on autonoomne piirkond Hispaania lõunaosas. Aragon on Hispaania autonoomne piirkond riigi põhjaosas. Tänapäeval on Murcias endiselt kasutusel mitu Aragoni dialekti väljendit. Üldiselt on dialekt praegu kasutusel Aragoni põhjaosas. Lõunas ja läänes on selle piirid hägused. Aragoni dialekt hakkas kaduma, kui Kastiilia dünastia Aragoni sisenes, mistõttu hakkasid aragoonlased kaotama nii geograafilist kui sotsiaalset positsiooni. Nii levis kastiilia keel ja aragoni oma muutus ebasobivaks. Aragoni dialekti taandumist põhjustas ka Hispaania kodusõda (1936–1939) ja rahvaarvu vähenemine. Kuigi dialekt on vähe kasutusel, õpitakse seda siiski mõnes koolis ning selles ilmub ka kirjandust, ajakirju ja muusikat. Ehkki dialekti kasutatakse pigem Aragoni põhjaosas, soovib terve Aragoni piirkond dialekti ulatuslikku taastamist.

Murcia dialekti kõneldakse tänapäeval vaid Murcia autonoomses piirkonnas. Dialekti vähese kõnelejaskonna ja kastiilia keele mõjude tõttu on see väljasuremisohus. Selle tekkimist mõjutasid ajaloo jooksul Aragoni dialekt ja eriti katalaani keel. Paljusid Murcia dialekti väljendeid on Real Academia Española (RAE) aktsepteerinud ja esitabki neid Murcia dialekti väljenditena. RAE on kultuuriasutus ja veebilehekülg, millelt leiab hispaaniakeelsetele vastetele selgitusi ning kus saab kontrollida, kuidas sõnu pöörata.

Extremaduras kõneldav keel on üsna mitmekesine. Extremaduras, mis on autonoomne piirkond Andaluusiast edela pool, kasutatakse peale kastiilia keele kolme dialekti, mis on küll säilinud juba ammustest aegadest, kuid pole ikka veel ametlikuks tehtud. Dialektid on säilinud tänu järjepidevale edasikandmisele järgmistele põlvkondadele. Extremaduras kõneldavad dialektid on Fala, Portugués rayano ja Extremeñu, mis kõik on rahvusvaheliste organisatsioonide Euroopa Nõukogu ja UNESCO tunnustatud. Fala on neist siiani kõige levinum. Samas on dialektid väljasuremisohus, mille üks põhjus on see, et extremaduurlased arvavad, et nad räägivad halba kastiilia keelt, ja kasutavad seega oma dialekti ja kastiilia keele sõnu segamini. Puhtas dialektis kõnelevad enamasti eakad või keskealised inimesed. Kõik kolm keelevarianti on tekkinud elanikkonna liikumisest ühest riigi osast teise ning on mõjutusi saanud ka portugali, galeegi ja astuuria keelest. Dialekte kõneldakse praegu Andaluusia, Castilla-La Mancha ja Castilla y Leóni piiriäärses piirkonnas.

Kanaari dialektil on seoseid Lääne-Andaluusia omaga. Ka Kanaaridel jäetakse kohati „s“ sõnade lõpust ära. Samas „z“ ja „c“ hääldatakse nagu „s“. Kui mujal Hispaanias tähendab „teie“ sõna vosotros, öeldakse Kanaari dialektis selle asemel ustedes, nagu on Ladina-Ameerika hispaania keeles. Osa mõjutusi on tulnud ka portugali keelest. Kanaaridel pannakse rohkem rõhku kõnetoonile ja kasutatakse ito-lõppu, mille eestikeelne vaste võiks olla –ke. Näiteks hispaaniakeelse sõna pequeño („väike“) asemel öeldakse Kanaaridel sageli pequeñito („väikseke“). Dialekti on ajalooliselt mõjutanud Ladina-Ameerika Kariibi osa riigid, nagu Kuuba, Venezuela ja Puerto Rico. On võimalik eristada Kanaari saarte Tenerife ja Gran Canaria dialekti, mille erinevused on peamiselt sõnavaras.

Kokkuvõte

Nii kastiilia kui hispaania keeles on dialekte väga-väga palju. Kuigi kohati võib hispaania või kastiilia keele kõnelejatel olla raske üksteisest aru saada, peaks natukese pingutamise järel see siiski õnnestuma, kuna kõik dialektid põhinevad ühel ja samal kastiilia keelel. Teine lugu on aga keeltega, näiteks baski keelest ei saa hispaanlased isegi aru. Kõigist dialektidest peetakse kõige arusaadavamaks ja neutraalsemaks Mehhiko dialekti.

Kasutatud allikad

El aragonés o lengua aragonesa. Gobierno de Aragón. https://lenguasdearagon.org/el-aragones/

Epac 2020. La realidad lingüística en Extremadura – Daniel Gordo. – Journal of Language and Blog, 1. oktoober. https://eapc-rld.blog.gencat.cat/2020/10/01/la-realidad-linguistica-en-extremadura-daniel-gordo/

Español peruano ribereño 2010. Academic. https://es-academic.com/dic.nsf/eswiki/446009

Frago, Juan Antonio; Martín Zorraquino, María Antonia 2015. Aragonés y asturleonés, dialectos históricos del latín (y su situación actual). De Gruyter. 8. Aragonés y asturleonés, dialectos históricos del latín (y su situación actual) (degruyter.com)

Hernández, Alicia 2022. Dónde se habla el bable y por qué dicen que es un idioma „en peligro”. – BBC News Mundo, 24. jaanuar. https://www.bbc.com/mundo/noticias-internacional-59547573

Hernández, Esperanza 2020. En Murcia se habla catalán. Murcia Plaza. https://murciaplaza.com/en-murcia-se-habla-catalan

La Información 2019. Cómo es el dialecto que se habla en las Islas Canarias. https://www.lainformacion.com/practicopedia/como-es-el-dialecto-que-se-habla-en-las-islas-canarias/6509057/

Manzano, Alí 2017. Lengua Andaluza: ¿Idioma, modalidad lingüística o dialecto? – Pensamiento Andaluz, 4. september. https://pensamientoandaluz.org/index.php/ali-manzano/145-lengua-andaluza-idioma-modalidad-linguistica-o-dialecto.html

Organos de Palencia 2021. ¿Cómo se habla el español llanero?

https://organosdepalencia.com/biblioteca/articulo/read/133065-como-se-habla-el-espanol-llanero

Otero, Miriam 2019. Extremadura y sus tres lenguas. Extremadura 7 Días. https://www.extremadura7dias.com/noticia/extremadura-y-sus-tres-lenguas

Peruvian Ribereño Spanish i.a. Google Arts & Culture.

https://artsandculture.google.com/entity/peruvian-ribere%C3%B1o-spanish/m0dq0q6?hl=en

Ríos, Bernardo i.a. Un repaso a la multiplicidad de las hablas andaluzas. Geografía Infinita.

https://www.geografiainfinita.com/2020/05/un-repaso-a-la-multiplicidad-de-las-hablas-andaluzas/

Spanish Dialects – Different Types of Spanish Around the World 2021. Ehlion Magazine. https://ehlion.com/magazine/spanish-dialects/

Tortosa, Lourdes Egea i.a. El dialecto Murciano. Universidad de Murcia. https://www.um.es/documents/2918258/18876579/P%C3%B3ster_HyA_IES+Marqu%C3%A9s+de+los+V%C3%A9lez.pdf/62bc1e28-de96-4a33-94b8-8d1b35de87f8