Subtiitrite tõlkimine: subtitreerimise 5 proovikivi

Subtiitrite tõlkimine ja dubleerimine on peamised võimalused, kuidas võõrkeelsed filmid kohalikule publikule arusaadavaks muuta. Dublaaži kasutatakse kõikjal üle maailma. Professionaalselt kokku monteeritud dublaažis on igal tegelaskujul ka tõlkes eraldi hääl ning lisaks peetakse silmas, et filmitegelaste huulte liikumine ja tõlkes öeldud sõnad oleksid omavahel nii sünkroonis kui võimalik. Teine võimalus filmi tõlkida on videole subtiitrite lisamine. Subtiitrid ilmuvad ekraanile tegelaste kõnega samal ajal ja muudavad võõrkeelse filmi kodupublikule arusaadavaks.

subtiitrite tõlkimine

Kas subtitreerida või dubleerida?

Riikides, mille rahvaarv on väike ja eelarve piiratud, on aga traditsiooniliselt eelistatud subtiitertõlget. Subtitreerimine on dubleerimisest mitu korda kättesaadavam ja odavam. Tänu subtiitrite nii laialdasele kasutamisele oskame suurepäraselt inglise keelt, sest Ameerika filmides räägitav inglise keel on pidevalt kuuldeulatuses ning tõlge subtiitrite näol õppematerjaliks all.

 

Kes subtiitreid tõlgivad?

Professionaalide tehtud filmitõlgete kõrval võib Internetist leida ka hulgaliselt asjaarmastajate tõlgitud subtiitreid ehk funsub’e, mille on loonud inimesed, kes tõlgivad filme lihtsalt lõbu pärast. Muidugi on sellistel tõlkijatel loomingulisuse osas täiesti vabad käed ning kuna subtiitrid on keeleliselt toimetamata, on neis palju grammatikavigu. Sellegipoolest võib ka nendest tõlgetest leida tõelisi pärle ning väljendeid, mille tõlge on võib kohati olla isegi leidlikum kui algupärane tekst.

 

subtiitrid

Subtiitrite tõlkimine: peamised iseärasused

Esmapilgul võib tunduda, et videole subtiitrite lisamine on tõlkimine nagu tõlkimine ikka. Filmis käib võõrkeelne jutuvada, all jookseb selle täpne tõlge ning vaataja haarab korraga nii pildis kui ka kirjas toimuvat. Tegelikult peab subtiitrite tõlkimise puhul arvesse võtma mitmeid keerulisi nüansse, mida näiteks ilukirjandus- või tarbetekstide puhul ette ei tule.

  • Subtiitrite tõlkimine ja mahupiirangud

Esiteks tuleb arvestada, et subtiitritele on ette antud kindlad mahupiirangud. Kuna täiskasvanud inimene on võimeline lugema keskmiselt 12 tähemärki sekundis, võiks subtiitririda koos tühikutega mahtuda umbes 40 tähemärgi sisse. Kui tekst on pikem, võib juhtuda, et vaataja ei jõua subtiitreid piisavalt kiiresti läbi lugeda ning stseeni vahetudes jääb osa infost saamata. Kui filmi dialoog on väga pikk ja tihe, peab subtiitrite looja tihti otsustama, millised kõneüksused peaksid kindlasti subtiitritesse sisse jääma ja millised on sobilik ruumipuudusel välja jätta.

Mari Kirss on välja toonud kõneüksused, mida ei ole tingimata vaja subtiitritesse kirjutada, sest sisu arusaadavus sellest ei kannata. Nii võib ruumipuudusel tõlkimata jätta näiteks mitu korda öeldavate sõnade või fraaside kordused, inimese nime, kelle poole pöördutakse (välja arvatud juhul, kui see esineb filmis esimest korda), üldtuntud rahvusvahelised sõnad, nagu hey, yes, no, OK, ning täitesõnad (noh, tead, muidugi, mm, ee). Filmisubtiitrite puhul ei mõjuta teksti kärpimine arusaadavust liiga suurel määral, sest palju infot antakse edasi hoopis visuaalselt või heliliselt, näiteks žestide, näoilmete, taustmuusika ja hääletooni abil.

  • Subtiitreid peab olema lihtne lugeda

Teiseks peab subtiitrite tõlkija mõtlema sellele, kuidas oleks vaatajal teksti võimalikult kerge visuaalselt haarata. Hea loetavuse huvides võiks esimene subtiitririda alati olla teisest lühem ning sõnad, mis moodustavad väljendi asuda ühel real. Erinevate kõnelejate tekst peaks asuma eri ridadel ning kaadri vahetudes ja dialoogi lõppedes ei tohiks subtiitrid ekraanile jääda.

Riin Agari magistritööst selgub, et väga oluline on kirjutada subtiitreid võimalikult lihtsas keeles: keerukate terminite ja kohmaka ülesehitusega lausete lugemine võtab kaua aega. Kui juhtub, et filmi dialoogis tuleb ette keelevigu, spetsiifilisi termineid või dialekti, on see tõlkijale väljakutse: ühelt poolt võtab keeruliste subtiitrite lugemine vaatajal kauem aega, teisalt moonutab vigade või kõneerisuse väljajätmine originaalteksti mõtet.

subtitreerimine

  • Subtiitrite tõlge peab olema veatu

Kolmandaks peab subtiitrite tõlkija olema täiuslikult täpne. Et filmis jooksevad originaaltekst ja tõlge korraga, märkab lähtekeelt kõnelev vaataja kohe, kui midagi on puudu või korrast ära. Pikapeale võivad sellised erinevused väga häirivaks osutuda. Ka peab filmi vaataja lugema korraga subtiitreid ja jälgima tegevust, mistõttu on tõlke täpsus ja keeleline korrektsus üliolulised. Filmitõlkija Mart Rummo on öelnud, et iga väiksemgi õigekirjaviga subtiitrites juhib vaataja tähelepanu kõrvale ning takistab filmi voolavust, sest vea puhul tekib ajus tõrge. Film mängib aga samal ajal edasi ning nii jääb vaatajal kaader või kaks kahe silma vahele.

  • Subtiitrite tõlkimine tähendab ka lokaliseerimist

Filmides esineb tihti kultuurispetsiifilisi väljendeid ja värvikaid kõnekujundeid, mida ei pruugi sihtkeeles olemas olla. Sel juhul on tõlkijal laias laastus kolm võimalust: kas tõlkida öeldu sõna-sõnalt, asendada välismaine kõnekujund sihtkeelse samatähendusliku kujundiga või kasutada nulltõlget ehk neutraalset väljendit.

Diana Reinsalu tõi 2017. aastal oma magistritöös välja erinevad tõlkelahendused „Helisevas muusikas“ kõlanud lausele „I’m a very charming sponge“, mis väljendab, et ütlejale meeldib teiste kulul elada, aga selle eest on ta väga tore külaline. Üks hobisubtiitritõlkija on kasutanud sõnasõnalist lahendust ja tõlkinud väljendi kui „Ma olen väga veetlev käsn“, mis aga lause sisu täielikult edasi ei anna, sest eesti keeles ei ole sõnal „käsn“ sellist lisatähendust. Teine hobitõlkija on asendanud väljendi eesti keelele omase kõnekujundiga ning andnud mõtte edasi sõnadega „Olen täiesti võluv parasiit“. Ametlikes subtiitrites on kasutatud nulltõlget ning öeldud: „Olen lihtsalt võluv priileivasööja.“

Ka siin tuleb arvestada, et kuna originaaltekst ja tõlge jooksevad korraga, võib vaatajale sootuks teistsuguste sõnadega tõlke puhul jääda mulje, et midagi on valesti tehtud, juurde pandud või ära jäetud. Kui aga kultuurispetsiifiline kõnekujund samaks jätta, ei pruugi vaataja seda mõista. Nullpunkti kasutamine seevastu võib vaataja ilma jätta originaalteksti vaimukusest ja teravusest. Seega ei ole ükski kolmest lahendusest universaalselt täiuslik, vaid olenevalt kontekstist ja tõlkija vaistust tuleb leida just selline variant, mis dialoogi ja olustikuga kõige paremini sobib.

  • Subtitreerimisel otsustab tõlkija, kui palju tsenseerida

Lisaks tuleb filmides, iseäranis komöödiates, ette, et tegelased lasevad suust lendu üsna suurel hulgal roppuseid. Kuna ropud sõnad äratavad tähelepanu, tuleb nende tõlkimisel olla ettevaatlik. Ehkki madalkeelsete väljendite kirjutamine on tõlkijale mõnikord vastumeelne, võib roppude sõnade pehmendamine või eemaldamine jätta vaatajale karakterist sootuks teistsuguse mulje, kui see algupäraselt plaanitud oli. Samas on võimalik ka niisugune olukord, kus tõlkija keerab roppusele vunki isegi juurde. Eriti palju tuleb seda ette hobisubtiitertõlgetes, kus lõbu pärast tõlkijad saavad oma loomingulisuse valla lasta. Roppustega üle võlli minek juhib aga tähelepanu ekraanil toimuvast tegevusest kõrvale ning juba seetõttu võiks sihtkeelse roppuse vängusaste olla sarnane lähtekeele omaga. Peale selle tuleb madalkeele kasutamisel arvestada ka filmi sihtrühmaga, kellele ei pruugi liiga karmid vandesõnad eakohased olla.

Transkribeerimine, subtitreerimine, dubleerimine, aga ka subtiitrite tõlkimine – kindlalt ja kiiresti Toimetaja tõlkebüroost. Võta meie meistritega ühendust!

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.

    Aitame sul välisturule siseneda

    Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.

    Usalda oma tõlge meie kätesse. Tõlgime kiiresti ja täpselt.

    Mõned Toimetaja tõlkebüroo kliendid

    Baltika tallinn
    Bolt tallinn
    CGI_Tallinn
    Eesti_Energia_tallinn
    Töötukassa valge
    elektrilevi Tallinn
    maakohus
    KPMG tallinnas
    Maxima tallinn
    merko Tallinnas
    Regionaalhaigla_logo_Põhja-Eesti
    Tallinna tehnikaülikool
    nordecon tallinnas
    rahva raamat tallinnas
    tradehouse tallinnas
    Uusmaa kinnisvara tallinnas
    varrak tallinnas

    SAADA MEILE PÄRING!

    Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.