Tõlke-eetika ehk kuidas lugeda moraalikompassi?

Tõlke-eetika mängib tõlkija igapäevatöös olulist rolli. Võib öelda, et suures plaanis koosnebki tõlkija amet suurematest ja väiksematest eetilistest valikutest: alustades sellest, millise konnotatsiooniga sünonüüm valida, kuni selleni, kas isiklike põhimõtetega vastuolus tekst üldse töösse võtta.

tõlke-eetika

Tõlke-eetika küsimustele vastust leida ei ole tihti lihtne: tõlkimine on juba loomult üsna subjektiivne ala, mille olemust ja funktsiooni on olenevalt ajastust, kultuurist ja koolkonnast väga erinevalt mõistetud. Peale faktitäpsuse ja terminoloogia kujundavad tõlke lõpptulemuse alati veel tõlkija intuitsioon ja keeletunnetus ning paratamatult ka isiklikud ja ühiskonnast tulenevad arusaamad.

Seetõttu on ka tõlke-eetika normide sätestamine ja kooskõlastamine ning nende järgimine väga nüansirohke ja keeruline. Ehkki eetika on suuresti tunnetuslik, on nii rahvusvahelised kui ka eri riikide tõlkeühingud sõnastanud suunised, et tõlkijate tööd hõlbustada ja ühtlustada.

 

Õiglased töötingimused ja tõlkija vastutus

Tõlke-eetika normide alusdokumentideks võib pidada kaht Rahvusvahelise Tõlkijate Liidu välja antud dokumenti: Nairobi soovitust (1976) ja tõlkijate hartat (1963, muudetud 1994). Neis soovitusliku iseloomuga dokumentides on välja toodud eetilised juhised, millele tänaseks toetuvad paljude riikide tõlkeühingud. Eetikakoodeksit ei ole küll võimalik universaalselt kohaldada kõigile probleemidele, mis tõlkides ette tulevad, kuid see pakub siiski tugipunkti üldisemate küsimuste lahendamiseks.

Praktilisema iseloomuga Nairobi soovitus annab riikidele ja tõlkeühingutele suuniseid tõlkijate kaitseks ja  nende töö paremaks korraldamiseks. Dokument rõhub tõlkija õigustele ja kvaliteetsete töötingimuste tagamisele, sealhulgas mõistlikkude tähtaegade seadmisele ning vajalike töövahendite ja terminoloogiate olemasolule. Lisaks on dokumendis kesksel kohal õigusaktide rakendamise soovitused, et tõlkijate autoriõigused oleksid originaalautorite õigustega võrdsustatud.

Tõlkijate hartas on sõnastatud tõlkijate üldised õigused ja kohustused. Harta rõhub eriti tugevalt tõlkija vastutusele oma sõnade eest ning vajadusele jääda tekstile truuks ilma seda enda või kellegi teise huvides muutmata. Seejuures seletatakse, et tekstitruudus ei tähenda tingimata sõnasõnalisust: mõnikord on vaja teha tõlkes teatud muudatusi, et mõte teises keeles ja kultuuriruumis veelgi täpsemini edasi anda.

tõlkija eetika

Kohalik tõlke-eetika ehk millised eetikapõhimõtted kehtivad Eestis?

Rahvusvaheliste eetikakoodeksitega kooskõlas on üksikasjaliku hea tava koodeksi koostanud ka Eesti Tõlkemagistrite Liit (ETML). Koodeks on kirja pandud liidu liikmete ühisel kokkuleppel ning sisaldab rahvusvaheliselt välja kujunenud põhimõtteid, mis aitavad hoida kutseala mainet ja tagada ausat konkurentsi.

ETML-i eetikakoodeks käsitleb soovitusi, mis puudutavad tõlkija pädevust, konfidentsiaalsust, huvide konflikti, kollegiaalsust, kõlvatust konkurentsist hoidumist ja kutsealast enesearendust. Koodeksi kohaselt peaks tõlkija vastu võtma ainult töid, mille valdkonnas ja keeles ta on pädev, millel on mõistlik tähtaeg ning mille maht lubab säilitada tööde hea kvaliteedi.

ETML-i põhimõtete järgi peab tõlkija järgima ka konfidentsiaalsusnõudeid. Nii ei ole tõlkijal eetiline avaldada mitteavalikku teavet, mis on temani jõudnud lähteteksti või lisamaterjalide kaudu või suulistest vestlustest kliendiga. Konfidentsiaalsuse nõue ei kehti juhul, kui saadud informatsioon on vastuolus seadusega: sellises olukorras on tõlkijal kohustus teavitada ametivõime.

Kui tõlkijale pakutav töö on vastuolus tema eetiliste põhimõtetega, võib tõlkija töö vastuvõtmisest loobuda. Kui aga tõlkija on töö vastu võtnud, on tema kohus jääda erapooletuks, ilma et tõlkest paistaksid välja isiklikud seisukohad või eelarvamused. Samuti peaks tõlkija tööst ära ütlema olukorras, kus tõlketekst puudutab tema lähedast ning tekitab tõlkijas seetõttu tugeva huvide konflikti. Nii võib juhtuda näiteks erapooletust nõudva õigusteksti puhul. Kui seesugune konflikt ilmneb alles vastuvõetud töös, tuleks tõlkijal klienti sellest teavitada ning vajaduse korral tööst loobuda.

Samuti võib juhtuda, et tõlkijale saadetud lähtetekstis esineb fakti- või terminoloogilisi vigu. ETML-i eetikakoodeksi kohaselt peaks tõlkija sellises olukorras klienti teavitama ning tegema ettepaneku veakohta parandada. Kui kliendi teavitamine ei ole võimalik, peaks tõlkija tegutsema oma parima äranägemise järgi, pidades seejuures silmas teksti sihtrühma ja eesmärki.

 

Kes vastutab vulgaarsuste eest?

Üks asi on tõlkeühingute paika pandud ja aktsepteeritud tõlke-eetika, sootuks teine aga tõlkija enda sisemine moraalikompass. Tööde vastuvõtmise puhul on viimane suuresti tunnetuslik ning raske on täpselt öelda, kust jookseb eetiliste põhimõtete piir. Võib juhtuda, et tõlkija ei ole oma moraalsete põhimõtete tõttu nõus vastu võtma näiteks lihatööstuse reklaame, kuid võtab tõlkida suure jaeketi reklaamlehe, kus allahinnatud toodete seast leiab viinamarjade ja vahuveini kõrval ka lihalõigud. Tõlkija, kes põhimõtteliselt keeldub ebavõrdsust õhutava teksti tõlkimisest, võib leida end üsna täbarast olukorrast, kui peab filmi subtiitreid tõlkides edasi andma diskrimineerivaid ja solvavaid väljendeid. Mida teha sellisel puhul?

Tõlketeadlane Anthony Pym leiab, et nagu arst ei vastuta patsiendil diagnoositud haiguse eest, ei vastuta tõlkija lähteteksti sõnade eest, mille ta lihtsalt teise keelde ümber paneb – isegi kui ta peab neid taunitavaks või vulgaarseks. Küll aga väidab ta, et tõlkijal lasub vastutus teose vastuvõtmise eest, kuna sobimatu sisu korral oleks ta saanud tõlkimisest keelduda. Niisiis on ebamoraalse teksti tõlkimisest veelgi ebamoraalsem see, kui teksti tõlkes muutma või moonutama hakata. Ka tõlketeadlane Douglas Robinson on öelnud, et teksti töösse võtmine on tõlkija enda asi, kuid originaali vastu sõdida on ebaeetiline. Nii tuleks tekstide tõlkimisel lähtuda üldisest eetikakoodeksist, tõlketöö vastuvõtmisel aga isiklikust tunnetusest.

Ehkki eetikakoodeksid on peamiselt soovituslikud ja üldsõnalised ning ei anna tõlkijale valmis otsuseid, pakuvad need siiski teatud abi ja kindlust moraalsete küsimuste puhul, mis ametiga paratamatult kaasas käivad. Samuti saab koodeksile toetuda, kui kõne all on tõlkija õigused, kvaliteetsed töötingimused ja tõlke õiglane hinnastamine. Rahvusvaheliselt välja kujunenud tõlke-eetika põhimõtete järgimine aitab kaasa kutseala maine püsimisele ning ausa konkurentsi säilimisele.

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.

    Aitame sul välisturule siseneda

    Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.

    Usalda oma tõlge meie kätesse. Tõlgime kiiresti ja täpselt.

    Mõned Toimetaja tõlkebüroo kliendid

    Baltika tallinn
    Bolt tallinn
    CGI_Tallinn
    Eesti_Energia_tallinn
    Töötukassa valge
    elektrilevi Tallinn
    maakohus
    KPMG tallinnas
    Maxima tallinn
    merko Tallinnas
    Regionaalhaigla_logo_Põhja-Eesti
    Tallinna tehnikaülikool
    nordecon tallinnas
    rahva raamat tallinnas
    tradehouse tallinnas
    Uusmaa kinnisvara tallinnas
    varrak tallinnas

    SAADA MEILE PÄRING!

    Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.