Ungari keel – üllatavalt sarnane kauge sugulane

Lihtsustav keelepuuteooria ütleb, et soome-ugri keeled said alguse Uurali mäestiku lähedusest, kus kõneldi uurali algkeelt. Aastatuhandete jooksul rändas osa algkeele rääkijaist Läänemere äärde ja Kesk-Euroopasse ning ühes hõimudega kaugenesid üksteisest ka keeled.

Soome-ugri keelkond jaguneb laias laastus kaheks: soome haru, mida räägitakse Euroopa põhjaosas, ja ugri haru, mis on kasutusel Ungaris ja Lääne-Siberis. Viimane on kodu handi ja mansi keelele, mis on ungari keele kõige lähemad suguluskeeled, kuid kauge geograafilise paiknevuse tõttu ei ole need enam vastastikku mõistetavad.

Ungari keel on rääkijate arvu poolest soome-ugri keeltest suurim: seda kõneleb kokku 13 miljonit inimest nii Ungaris kui ka mujal. Suurimad ungari keele rääkijate kogukonnad väljaspool Ungarit asuvad Rumeenias, Slovakkias ja Serbias.

Lisaks on ungari keel vanim dokumenteeritud soome-ugri keel: kui vanimad kirja pandud eestikeelsed sõnad „Laula, laula, pappi!“ on pärit 13. sajandist, siis esimesed säilinud ungari keele ülestähendused ulatuvad lausa 9. sajandisse. Vanim sidus ungarikeelne tekst „Hauakõne“ on pärit 1200. aastast ning see on ühtlasi ka kõige vanem säilinud soome-ugri keelkonna tekst.

Eestis keeles saksa, ungari keeles slaavi mõjud

Üks olulisemaid põhjuseid, miks eesti ja ungari keel tänapäeval nii erinevalt kõlavad, peitub riikide asukohas ja ajaloos. Kuna Eesti oli alates 13. sajandist tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga, triivis eesti keel nii alamsaksa laensõnade kui ka lauseehituse poolest teistest soome-ugri keeltest kaugemale. Eesti keel erineb nüüdseks teistest soome-ugri keeltest sedavõrd, et sarnaneb struktuurilt rohkem läti kui soome keelega, ehkki esimene on pärit sootuks teisest, indoeuroopa keelkonnast.

Kui eesti keeles on umbes 1000 alamsaksa laensõna, siis ungari keeles domineerivad slaavi laenud. Kuna Ungari asetseb slaavi keeli kõnelevate riikide vahel, leidub seal palju sõnu, mis on üle võetud bulgaaria, serbohorvaadi, tšehhi või slovaki keelest. Nende hulgas on näiteks szerda (kolmapäev), konyha (köök) ja szilva (ploom). Samas on ka ungari keele sõnad omakorda teistesse keeltesse levinud – tuntum neist ehk inglise coach (tõld), mis tuleb Ungari kohanimest Kocz, kus 15. sajandil postitõldu valmistama hakati.

Niisiis ei ole eesti ja ungari keele ühised jooned pärit mitte lähiajaloost ega naabrite mõjust, vaid 6000 aasta tagusest ajast, mil soome-ugri hõimud veel ühiselt Uurali aladel elasid. Järgnevalt on kirja pandud eesti ja ungari keele suurimad sarnasused, millest nii mõnedki võivad tulla üllatusena.

Küttide ja korilaste argipäev

Ugri keeled, sealhulgas ungari keel, eraldusid soome-permi keeltest juba umbes 4000 aastat tagasi. Küll aga jäävad meid ugri hõimudega ühendama sõnad selliste objektide ja nähtuste kohta, millega puutusid kokku juba iidsed kütid ja korilased. Nii on eesti ja ungari keeles väga ühtemoodi näiteks mõned sõnad, mis tähistavad kehaosi:

szem (silm),

kéz (käsi),

vér (veri),

szarv (sarv).

Sarnasusi leiab ka sõnadest, mis märgivad toitu või selle omadusi:

méz (mesi),

vaj (või),

méreg (mürk, mürgine).

Lisaks kuuluvad eesti ja ungari keele ühisesse sõnavarasse mõned loomade nimetused:

kutya (koer, kutsa),

hal (kala).

Sarnaseid jooni võib märgata ka sõnades, mis näitavad peresuhteid: ungari keeles on „inimene“ ember, mis on suguluses eestikeelse sõnaga „ema“. Ungari ős, millest tuleb eestikeelne „isa“, tähendab ungari keeles esiisa. Lähedased on ka nö (naine) ja vö (väimees).

Samuti tuleb eesti ja ungari keele sugulus esile sõnades, mis tähistavad ilmastiku- ja loodusnähtuseid:

jég (jää),

víz (vesi),

tél (talv),

világos (valgus),

éj (öö).

Abstraktsematest terminitest leidub sarnasusi näiteks sõnade alá (all) ja élet (elu) puhul.

Ühtemoodi on ka paljud tegusõnad, näiteks:

visz (viima),

menni (minema),

tesz/tenni (tegema),

tud (teadma, tundma).

Asesõnad ununevad sootuks

Nagu kõik soome-ugri keeled, nii on ka eesti ja ungari keel soovõrdsed: neis puudub grammatiline sugu. Nii nais- kui meessoost „tema” kohta kasutavad ungarlased asesõna ő.

Ungari keel ja harmoonilised vokaalid

Ungari keeles on väga suur rõhk vokaalharmoonial: sõna esimese silbi vokaal määrab järgnevate silpide vokaalid. Ungari keele täishäälikud on jaotatud eesvokaalideks (e, é, i, í, ö, ő, ü, ű) ja tagavokaalideks (a, á, o, ó, u, ú). Kui sõna esimene vokaal on eesvokaal, peavad ka sellele järgnevad vokaalid olema eesvokaalid – ning sama kehtib tagavokaalide puhul.

Niivõrd korrapärase süsteemi puhul võib tekkida küsimus, mis juhtub siis, kui esimeses silbis on kaks erinevat vokaali. See ei ole aga võimalik, sest ungari keeles diftongid puuduvad.

Eesti keelest on vokaalharmoonia peaaegu kadunud, kuid see esineb siiski juhul, mil nimisõnadest on vaja tuletada mitmuse osastava lühivorm. Näiteks a-lõpulise ainsuse osastava sõna puhul oleneb mitmuse lõppvokaal sellest, milline täishäälik on sõna esimeses silbis: näiteks kana-kanu ja vana-vanu, kehva-kehvi ja pesa-pesi, luba-lube ja muna-mune.

Tihe käänderägastik

Nagu eesti ja soome keel, paistab ungari keel silma oma rohkete käänete poolest. Kui eesti keel võib uhkustada 14 ja soome keel 15 käändega, siis ungari keeles on neid suisa 18. Keeleõppehuvilistel ei maksa aga heituda: ungari keeles on käänamine märksa reeglipärasem kui eesti keeles, astmevaheldust tuleb ette kordades harvem ning tihti tähendab ungarikeelse sõna käänamine sellele õige järelliite lisamist.