fbpx
Keelesuunad
Menüü

Ühteaegu sarnased ja omanäolised viipekeeled

viipekeel

Maailmas elab umbes 70 miljonit inimest, kes kasutab igapäevaseks suhtluseks mõnd viipekeelt. Just nimelt mõnd – erinevaid viipekeeli on üle 300 ning kõik need ei ole omavahel sugugi vastastikku mõistetavad.

Enamasti on viipekeeled arenenud suulistest keeltest eraldiseisvalt. Seetõttu ei jaotu need ka riikide ja kogukondade vahel täpselt samamoodi nagu suulised keeled. Kui kahes riigis on kasutusel sama suuline keel, ei tähenda see automaatselt, et ka nende riikide viipekeeled on ühesugused.

Näiteks on USAs ja Suurbritannias kasutusel täiesti erinevad viipekeeled: Ameerika viipekeel ja Briti viipekeel. Ehkki nende riikide suulised keeled on peaaegu identsed, kattuvad Ameerika ja Briti viipekeeltes kõigest umbes 30% märkidest. Ka Austria ja Saksamaa viipekeeled erinevad teineteisest, ehkki mõlemas riigis räägitakse suuliselt saksa keelt.

Seevastu ei saa ka väita, et igale riigile vastab üks viipekeel: näiteks kõneldakse saksa viipekeelt nii Saksamaal kui ka Luksemburgis ja Belgia saksakeelses osas. Hispaanias on aga kasutusel kolm suuremat viipekeelt: hispaania, katalaanil ja Valencia viipekeel.

 

Viipekeeli ühendab rahvusvaheline sild

Mis juhtub aga olukorras, kus kohtuvad erineva emakeelega kurdid? Sellistel puhkudel tuleb appi rahvusvaheline viiplemine IS (International Sign). Erinevalt emakeelena kõneldavatest viipekeeltest ei ole rahvusvaheline viiplemine täielik keel: sellel puudub fikseeritud grammatika ja kindel viipevara.

Pigem on rahvusvaheline viiplemine pidžin – kohapeal loodav sulam mitmest emakeelest, keeleuniversaalidest ja tahtest teineteist mõista. Sildkeelena toimivat viiplemist kasutatakse näiteks rahvusvahelistel kohtumistel ja suurvõistlustel, kuid ka reisimisel ja mitteametlikus suhtluses.

Rahvusvahelises viiplemises kasutatakse võimalikult palju seletamist ja kordamist, esemetele osutamist ning ikoone (märke, millel on tähistatava esemega visuaalne sarnasus). Lisaks lihtsustab rahvusvahelise viiplemise mõistmist ka see, kui vestluses osalejad tunnevad hästi teema spetsiifikat ja erialaseid mõisteid.

viiplemine

 

Viipekeele areng sarnaneb suuliste keelte arenguga

Eesti kurtide kogukond kasutab suhtluseks eesti viipekeelt. Seda kasutab regulaarselt 2000 kurti ning umbes 2500 kuuljat, kes kurtidega suhtlevad. Nagu eesti keelel, on ka eesti viipekeelel rikkalik ajalugu oma folkloori, naljade, murrete ja slängiga.

Lisaks on keeleteadlased leidnud, et viipekeeled arenevad paljuski samamoodi nagu suulised keeled. Näiteks värvinimed tekivad  viipekeelde samade seaduspärade järgi nagu suulisesse keelde: keele arenedes tekivad kõigepealt keelde värvinimed „must“ ja „valge“, neile järgneb „punane“ jne.

Samas esineb viipekeele arengus ka iseärasusi. Näiteks Iirimaal, kus katoliku koolide õpilased on soo alusel eraldatud, arenesid eraldi naiste ja meeste viipekeel. Seetõttu ilmneb 1930.–1940. aastatel Iirimaal sündinud meeste ja naiste viipekeeles suuri erinevusi. Uute põlvkondade seas on aga naiste viipekeel hääbunud ning meeste viipekeel muutunud standardiks.

viipetõlk

 

Raskesti kättesaadav tõlketeenus

Kahjuks on kurtidesse ja viipekeelde suhtutud ka negatiivselt. Veel 20. sajandi keskpaigas oli paljudes Iirimaa katoliiklikes kurtide koolides keelatud viipekeelt kasutada, sest seda peeti patuks. Ka Eestis oli Nõukogude ajal koolitunnis viiplemine keelatud.

Praegu saavad Eesti kurdid omandada nii kesk- kui ka kõrgharidust, kuid paljude loengute mõistmiseks on vaja viipekeeletõlki. Eestis pakuvad kurtidele tõlketeenust kohalikud omavalitsused, kuid tasuta teenuse aeg on piiratud.

Näiteks Tallinnas võimaldatakse kurtidel kasutada kuus tasuta kuni kaks tundi viipekeeletõlgi abi, ning kolm tundi, kui peres kasvab alaealine laps. Tihti aga tasuta tõlketundide arvust loengute läbimiseks või muuks asjaajamiseks ei piisa ning tellida tuleb tasuline tõlketeenus.

Kui tasulist tõlketeenust tellida pole võimalik ning inimene on nõus veidi kauem järjekorras ootama, saab lühemateks asjaajamisteks kasutada tasuta kaugtõlketeenust. Teenust rahastab Sotsiaalkindlustusamet ning seda võib kasutada näiteks arstile helistamiseks. Siis toimib teenus nii, et viipekeeletõlk helistab arstile ise ning vahendab vaegkuuljale vestlust Skype’i abil.

Tasuta kaugtõlketeenust saavad kasutada 7–15-aastased kuulmislangusega lapsed, vähenenud töövõimega tööealised kuulmislangusega inimesed ja vanaduspensioniealised kuulmislangusega inimesed.

viipekeeletõlk

 

Väikesed sammud suurema kaasatuse poole

Peale selle, et tõlketeenus on kallis, on Eestis probleem ka viipekeeletõlkide arvuga. Tallinna ülikooli õppejõud Gretel Murd tõdeb, et tõlkide arv peaks olema kurtide kogukonnast umbes 10%. See tähendab, et Eestis võiks tõlke olla umbes sadakond. Tegelikult on Eestis ainult 25 viipekeeletõlki.

Varem oli võimalik Eestis omandada viipekeeletõlgi rakenduskõrgharidust, kuid 2020. aastast sulges Tartu ülikool selle õppekava. Praegu saab eesti viipekeelt õppida vabaaine või täiendusõppe raames Tallinna ülikoolis, Tartu ülikoolis, Tartu rahvaülikoolis, Tallinna rahvaülikoolis ja koolituskeskuses THINK. Viipekeele algkursus on näiteks ka mõne eriala õppekavas (nt Tartu ülikooli eripedagoogika ja logopeedia bakalaureuseõppes, Tallinna ülikooli eripedagoogika bakalaureuseõppes).

Hoolimata paljudest kitsaskohtadest on Eestis tehtud ka positiivseid samme kurtide ühiskonda kaasamiseks. 2014. aastal märgiti aasta keeleteo konkursil ära eesti viipekeele sõnastik, kust saab otsida viipekeelseid vasteid eestikeelsetele sõnadele ja vastupidi.

2019. aastal tõlgiti esimest korda viipekeelde laulupidu. 2021. aasta vabariigi aastapäeva kontserdil esinesid suurel laval viipekeelsed lauljad. Viipekeeletõlgi ja keeleteadlase Liivi Hollmani sõnul ei ole viipekeelsete laulude tõlkimine mingi kunsttükk – väga edukalt saab tõlkida nii laulusõnu kui ka instrumente.

Alates 2007. aastast tähistatakse Eestis ka viipekeele päeva. See leiab aset 1. märtsil ning märgib päeva, mil Eesti keeleseaduses tunnustati viipekeelt esimest korda ametliku keelena.

Aitame sul välisturule siseneda

Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.

Head tõlked viivad sinu äri uuele tasemele

Tutvu klientide tagasisidega

Otsisime tõlkebürood, et enda e-pood soome keelde tõlkida ja sõelal oli päris mitu valikut. Valisime lõpuks Toimetaja tõlkebüroo ja võin öelda, et oleme siiani selle otsusega äärmiselt rahule jäänud. E-poe tõlge oli küllaltki mahukas, seega leidsime iga natukese aja tagant siit-sealt tekstijuppe, mida olime unustanud tõlkesse saata. Tänu Toimetaja tõlkebüroo vastutulelikkusele saime aga alati töö väga kiirelt tehtud ning kogu e-poe tõlkeprotsess sujus kiiremini, kui olime algselt osanud oodata...

Punktid.ee

Korraldame suurüritust Tallinn Truck Show ning selle raames tellisime Toimetajalt pressiteate koostamise, pressiteate toimetamise ja pressiteate levitamise teenuse ning mõned tõlked. Jäime absoluutselt Toimetaja tõlkebüroo professionaalse suhtumise, kiiruse ja töö efektiivsusega rahule. Meie pressiteadet kajastati tänu Toimetaja heale tööle põhimõtteliselt kõigis eesti- ja venekeelsetes meediaportaalides. Soovitame 100%!

Forest Steel

Täname teid väga koostöö eest! Siiani on kõik tõlketööd tehtud professionaalselt, tõlkijad on pädevad ning tõlgitud tekstid, mis on tehnilised ja rasked, on mõistetavad ja korrektsed. Tõlkijad töötavad kiiresti ja peavad tähtaegadest kinni, mis on meile väga oluline. Klienditeenindus on professionaalne ja usaldusväärne. Ka hinnad on konkurentsivõimelised. Oleme teenusega väga rahul ja loodame seda meeldivat koostööd jätkata.

Icopal

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.