Millist tuju kujutavad đŸ˜‚đŸ’ŹđŸ€”đŸ’Ą?

emotikonid

Pole vahet, kas sa parasjagu suhtled sĂ”braga Messengeris, sĂ€utsud oma mĂ”tteid Twitteris, kommenteerid jĂ€rjekordset uudisartiklit Facebookis vĂ”i reageerid kursusekaaslase saadetud sĂ”numile Discordis – suure tĂ”enĂ€osusega kasutad sa oma mĂ”tete edastamisel peale sĂ”nade ka emoji’sid ehk eestipĂ€raselt emotikone vĂ”i tujukujusid. Kas tead aga, kuidas need ĂŒldse tekkisid vĂ”i miks nende tĂ€hendus ĂŒsna palju varieerub? Vastuseid neile kĂŒsimustele asume otsima seekordses postituses.

EKI ĂŒhendsĂ”nastikus (2022) seisab sĂ”na emoji (hÀÀldatud kui /emÂŽodĆŸi/) juures jĂ€rgmine definitsioon: „piltmĂ€rk, mida kasutatakse emotsioonide vĂ€ljendamiseks veebisuhtluses (nt nuttev nĂ€gu)“. Emoji’de puhul on oluline rĂ”hutada, et tegemist on kĂŒll vĂ€ikeste piltidega, kuid kirjalikus keelekasutuses kĂ€ituvad need samamoodi nagu tĂ€hed, numbrid ja ortograafilised mĂ€rgid. Kuigi definitsioonis on rĂ”hutatud just emotsioonivĂ€ljenduse ĂŒlesannet, kasutatakse emoji’sid ka teistes tĂ€hendustes.

Hannoveri ĂŒlikooli arvutiteadlased on loetlenud terve hulga tunnuseid, mis on emoji’dele iseloomulikud. Esiteks, emoji’de disain on olenevalt seadmetest ja platvormidest erinev – igale piltmĂ€rgile antakse kindel nimetus (mis vĂ”ib olla nii fraas kui ka ĂŒksiksĂ”na), kuid vĂ€rvid ja tĂ€pne kujundus varieeruvad. Kohati osad seadmed ei kuvagi kĂ”iki kujutisi, eriti kui see on alles vĂ€rskelt loodud. Emoji’sid liigendatakse kategooriate kaupa – nĂ€iteks leidub kujutusi nii inimeste đŸ§đŸŒâ€â™€ïž, jĂ€semete ✌, sĂ”idukite 🚃, tĂ€htpĂ€evade 🧧, köögiviljade đŸŒœ jms tĂ€histamiseks. Nende disain on laia valikuvĂ”imalusega, nĂ€iteks saab valida ka erinevate naha- ja juuksevĂ€rvide vahel. Unicode’i ametlikul kodulehel seisab, et 92% veebis toimuvast suhtlusest sisaldab mingis mahus emoji’sid. Niisiis vĂ”ime julgelt vĂ€ita, et tegu on ka keele vaates olulise ĂŒksusega.

Kuidas emoji’d ĂŒldse tekkisid?

Gretchen McCullochi raamat „Because Internet“ (ilmunud aastal 2019) annab siinkohal hea ĂŒlevaate. PiltmĂ€rkide kasutus ei ulatu sugugi kaugele – tegelikult vĂ”ib nende kujunemist jĂ€lgida paralleelselt arvutite kasutuselevĂ”tuga. Esimesed arvutid, mis eelmisel sajandil tekkisid, olid esialgu vĂ€ga primitiivsed ja piiratud vĂ”imalustega. NĂ€iteks oli ka tĂ€hemĂ€rkide valik pigem tagasihoidlik. Ometi leidsid inimesed viise, kuidas end loominguliselt vĂ€ljendada, ning asusid kasutama kĂ€ttesaadavaid kirjavahemĂ€rke (nt kaldkriipse, sidekriipse, jutumĂ€rke, ĂŒlakomasid jpm), et luua mĂ€rgikunsti ehk ASCII-kunsti. Muuseas, mida rohkem uusi mĂ€rke klaviatuurivalikusse lisandus, seda loomingulisemaks inimesed muutusid. Siinkohal toome ĂŒhe nĂ€ite neile, kes esimese hooga ei kujuta ette mĂ€rgikunsti olemust:

Emojid

ASCII-kunst lisas kĂŒll tĂŒpograafilisel tasemel olulist vĂ€rvingut, kuid see ei tĂ€itnud seda lĂŒnka, mida arvutis trĂŒkitud tekstid vajasid – emotsiooni. Netikeel, kuigi nĂ€iliselt kirjutatud keel, sisaldab nii suulise kui kirjaliku keele elemente, mistĂ”ttu vĂ”ib seda pidada omaette keelekujuks. Üks iseloomulikemaid suulise keele tunnuseid on aga vĂ”imalus kasutada ĆŸeste ja miimikat, mida normeeritud kirjakeeles vĂ€ljendame mitte mĂ€rkidega, vaid sĂ”naliselt. Kuidas seda vĂ”iks aga teha netikeeles?

Uue nĂ€htusena ilmusid vĂ€lja emotikonid, sest inimestel tekkis soov vĂ€ljendada vĂ€hemalt mingigi sĂŒmboliga, millal nende sĂ”num on tĂ”sise alatooniga, millal aga sarkastiline vĂ”i naljatlev. Pakuti vĂ€lja mitu varianti – nĂ€iteks #, sest see meenutab hammastega suud, vĂ”i \_/, sest see meenutab naeratust. 1982. aastal pakkus Scott Fahlman lĂ”puks vĂ€lja mĂ€rgikombinatsiooni, mis leidis laia kasutust: :-). Selliseid mĂ€rke hakati kutsuma emotikonideks, kuna need on kombinatsioon ’emotsioonist’ ja ’ikoonist’ (ingl emotion + icon = emoticon).

Kas teadsid? đŸ’Ą SĂ”nale „emotikon“ on muuseas tekkinud tore eestikeelne vaste. 2019. aastal korraldasid ajakirjad TĂ€heke ja Hea Laps lastele sĂ”naleiutamisvĂ”istluse, mille kĂ€igus otsiti vastet 16 vÔÔrsĂ”nale, sh ka sĂ”nale „emotikon“. Viimase vastena kĂ€idi vĂ€lja selline sĂ”na nagu tujukuju, mille leiutamist pĂ”hjendasid lapsed jĂ€rgmiselt: „Emotsioon on tuju ja mĂ€rk ise nagu kuju.“ TĂ€naseks on tujukuju sageli kasutusel ka emoji vastena.

Aga kuhu kadusid need ninad? Ühel hetkel said emotikonidest ’:-)’, ’:-P’ ja ’:-D’ hoopis ’:)’, ’:P’ ja ’:D’. Usutavasti tingis seda kaks asjaolu: ilma ninata varianti oli oluliselt kergem trĂŒkkida ning sellist kirjapilti levitasid tĂ”enĂ€oliselt just noored, kes on teada-tuntud keeleuuendajad. Siiski pole tĂ€pne pĂ”hjus siiani teada, ilmselt vĂ”is olla tegu ka mĂ€rkamatu ja loomuliku keelemuutusega.

Koos emotikonidega hakkasid Jaapanis levima kaomoji’d ehk nĂ€omĂ€rgid. Nende pĂ”hirĂ”hk seisnes silmadel: kui tavalisel emotikonil pĂŒsisid silmad samasugused ja vahetus suu (vrd nt :3 ja :O), siis kaomoji’del vĂ€ljendasid emotsioone just kujutise silmad (vrd nt T_T ja o_O). Ajapikku lisandus ka muid nĂŒansse, nĂ€iteks hakati lisama jĂ€semeid vĂ”i teisi esteetilisi elemente (nt (ïŸ‰â—•ăƒźâ—•)*:✧).

TĂ€napĂ€eva emoji’de algupĂ€ra vĂ”ib samuti siduda jaapanlastega. 1990ndatel meeldis jaapanlastele saata sĂ”numivahetuses ĂŒksteisele pilte, kuid selline vahendamine kulutas palju andmemahtu ning oli ÀÀretult aeglane. Niisiis lĂ”i ettevĂ”te SoftBank vĂ€ikese sĂŒmbolikogumi, kus igat sĂŒmbolit tĂ€histas kindel numbrikood. Emoji’de kasutus oli niivĂ”rd populaarne, et mitmed tehnoloogiaettevĂ”tted (sh Apple) pidid leidma lahenduse, kuidas nende seadmed rahuldaks jaapanlaste emoji-isu. Niisiis liideti piltmĂ€rgid 2010. aastal Unicode’i standardiga ning sammhaaval tĂ€iendati loetelu.

Kuidas tekivad uued emoji’d?

Ilmselt on paljudel piltmĂ€rkide kasutajatel tulnud ette olukordi, kus emoji-klaviatuuril otsides ei leia sobivat mĂ€rki, seevastu leidub valikus aga ĂŒllatusi. PĂ”hjus on vĂ€ga lihtne: loetelu tĂ€ieneb pidevalt. Esialgne emoji-kogum sisaldas 608 mĂ€rki ning 2022. aastaks on algne loetelu rikastunud ligi 3000 mĂ€rgi vĂ”rra. Igal aastal valitakse hoolikalt, millised emoji’d luuakse juurde. Tavakasutajad saavad teha ettepanekuid uute piltmĂ€rkide kohta.

Tujukujud

Unicode’i veebilehel loetletakse kolm pĂ”hikriteeriumit, millele iga uus emoji peab vastama.

  1. See peab olema vÀikese pildina Àratuntav.
  2. See peab vĂ€ljendama mingisugust uut tĂ€hendust, mida senised emoji’d ei suuda.
  3. Kasutajatel peab olema selge soov ja vajadus selle kasutamise jÀrele.

Nimetatud kriteeriumid on muidugi vĂ€ga ĂŒldised ja seega raskendavad valikuprotsessi – see, mida ĂŒks peab vajalikuks vĂ”i uudseks, on jĂ€llegi subjektiivne. Sellegipoolest on tavakasutajate algatusel jĂ”udnud valikusse mitmeid vajalikke piltmĂ€rke. NĂ€iteks on paljudele oluline, et inimesi kujutavad mĂ€rgid oleksid inklusiivsed, mistĂ”ttu kiideti heaks nĂ€iteks brokoli-emoji đŸ„Š ja DNA-emoji đŸ§Ź. Tuleval aastal lisanduvad emoji’de nimistusse nĂ€iteks (kauaoodatud) tavaline roosa sĂŒda, hernes, must lind, flööt, ingver ja pĂ”der.

Kas teadsid? đŸ’Ą Soomlased lĂ”id omaenda soome kultuurist inspireeritud emoji-kollektsiooni, mis sisaldab kokku 56 piltmĂ€rki. Nende hulgast leiab nĂ€iteks nii Nokia telefoni, Matti NykĂ€neni, karjalanpiirakka kui ka villased sokid. Kujutised saab pildina alla laadida siit.

TĂ€hendusel on mitu nĂ€gu – vĂ”i vastupidi?

Emoji’de tĂ€hendusvĂ€li on vĂ€ga lai – just selles vaates sarnanevad need vĂ€ga palju sĂ”nadega. 2015. aastal tegid emoji’d sĂ”nade maailmas ajalugu. Nimelt valis Oxfordi sĂ”naraamat oma aasta sĂ”naks pisaratega naerunĂ€o ehk 😂. PĂ”hjus tulenes naerunĂ€o suurest levikust, sest nii nagu tol aastal, kasutatakse seda piltmĂ€rki praegugi ĂŒleilmselt kĂ”ige  rohkem. Selle drastilisele populaarsusele vĂ”is kaasa aidata nĂ€iteks emoji universaalsus. Pisaratega naerunĂ€gu sobib ĂŒhtaegu kasutada nii negatiivses (nt ma kukkusin autoeksamil lĂ€bi đŸ˜‚) kui ka positiivses (nt terve filmi olin kĂ”ht kĂ”veras đŸ˜‚) kontekstis.

See, kas emoji’d vĂ”iksid pĂ€riselt asendada sĂ”nu, on omaette kĂŒsimus. MĂ”nes mĂ”ttes vĂ”iks proovida luua terve lause ainult piltmĂ€rkidest, kuid seda raskendaks asjaolu, et nende valik on ikkagi piiratud (ja lisaks tĂ€histavad need peamiselt nimi-, vahel omadussĂ”nu). Ăœks uuring proovis asendatavust hinnata lausetöötluse katse abil. Leiti, et emoji’sid loeti aeglasemalt kui tavalisi sĂ”nu. Seega vĂ”iks mĂ”elda, et nii, nagu netikeel on midagi suulise ja kirjaliku keele vahepealset, kombineerivad ka emoji’d endas sĂ”nade, ĆŸestide ja miimika elemente.

MĂ”nel emoji’l vĂ”ib olla mitu tĂ€hendust, aga ka ĂŒhte tĂ€hendust vĂ”i emotsiooni vĂ”ib vahendada mitme mĂ€rgi kaudu. NĂ€iteks rÔÔmutunnet saab vĂ€ljendada selliste piltmĂ€rkidega nagu 😁, đŸ€— ja 🙂, pahameelt aga 😡, đŸ˜€ ja 😠 kaudu. Osadel emoji’del on ka peidetud vĂ”i kaudsed tĂ€hendused. Toome nendest vĂ€ikese loetelu:

✹✹  â€“ kui lause paikneb kahe sĂ€deleva piltmĂ€rgi vahel, siis on see sarkastilise alatooniga;

🐍 – tĂ€histab inimest, kes on tugevalt ebameeldiv, valelik vĂ”i silmakirjalik;

🐐 – otsene viide ingliskeelsele akronĂŒĂŒmile GOAT ehk Greatest of All Time (kĂ”igi aegade suurim);

⚠ – viitab sotsiaalmeediarakendusele BeReal, kus teavitused algavad selle emoji’ga;

🧱 – osutab ingliskeelsele ĆŸargoonisĂ”nale cap, mis tĂ€hendab valetamist;

❄ – tĂ€histab ka eesti keeles levinud vĂ€ljendit „lumehelbeke“, millega viidatakse nooremale, eluvÔÔrale inimesele sageli negatiivse alatooniga;

đŸš© – nĂ€itab, et lauses viidatu on ohtlik, usaldamatu vĂ”i petlik.

Kuidas kasutab emotikone z-pÔlvkond?

Z-pĂ”lvkonnaks peavad sotsiaalteadlased 1990ndate lĂ”pust kuni 2010ndate alguseni sĂŒndinud inimesi. See on pĂ”lvkond, kes kasvas emotikone kasutades ĂŒles. Nende emotikonide kasutusviisid erinevad suurel mÀÀral vanematest inimestest.

💀 – pealuu. Oleks loogiline, et selle emotikonidega tĂ€histatakse Halloweeni, surma vĂ”i matuseid, kuid z-pĂ”lvkond kasutab seda hoopiski naerusĂŒmbolina. See tĂ€histab lauseid ma suren naeru kĂ€tte vĂ”i ma naeran end surnuks. Kui sellest veel vĂ€heks jÀÀb, et olukorra koomilisust vĂ€ljendada, vĂ”ib lisada ka hauakivi emotikoni – đŸȘŠ.

đŸ€Ą – kloun. Ehkki paljude jaoks tĂ€hendab see lihtsalt klouni, kasutavad noored seda selleks, et vĂ€ljendada rumalust. See sobib nii teiste kui ka enda rumaluse vĂ€ljendamiseks.

😭 – voolavate pisaratega nuttev nĂ€gu. See vĂ€ljendab tugevaid emotsioone, olgu selleks siis nutt, kurbus, frustratsioon vĂ”i kergendus. Noored kasutavad seda ainsana positiivsete tunnete vĂ€ljendamiseks, et viidata olukordadele, mis on nii naljakad, armsad vĂ”i nunnud, et sĂ”nu lihtsalt ei jĂ€tku.

😅 – higistav naerunĂ€gu. Kui oleme harjunud kasutama seda fĂŒĂŒsilist pingutust nĂ”udvate sĂŒndmuste, nĂ€iteks trenni, kohta, siis noored kasutavad seda stressirohkete olukordade tĂ€histamiseks, millega on vĂ”imalik toime tulla. Sellega tĂ€histatakse mĂ”tet see tekitab stressi, aga minuga on kĂ”ik korras.

Stressi vÀljendav emotikon

👀 – silmad. Kui harjumuspĂ€raselt tĂ€histas see emotikon midagi imelikku vĂ”i hirmsat, siis 2022. aastal nĂ€itab see, et vestluspartneril on teema vastu huvi. Noored kasutavad seda tĂ€henduses ma kuulan sind huvigasee on huvitavrÀÀgi veel.

🙃 – tagurpidi nĂ€gu. Kui oleme harjunud kasutama seda emotikoni sarkasmi vĂ”i rumaluse vĂ€ljendamiseks, siis noored kasutavad seda tĂ€henduses kĂ”ik on lĂ€bisee on kohutav. Seda kasutatakse ebaĂ”nnestunud olukordade tĂ€histamiseks.

đŸ«  – sulav nĂ€gu. Kui oleme siiani kasutanud seda palavuse vĂ€ljendamiseks, siis z-pĂ”lvkonna esindajad tĂ€histavad sellega hoopis piinlikkust vĂ”i hĂ€bi.

đŸ«Ą – kĂ€tt kĂ”rva ÀÀrde tĂ”stes au andev nĂ€gu. See on varem vĂ”rdlemisi vĂ€hest kasutust leidnud emotikon, mis on noorte seas ĂŒha enam populaarsust kogub. See tĂ€hendab austusavaldust.

Vaata veel:

Lauren Gawne, Gretchen McCulloch. „Emoji as Digital Gestures“ (2019).

Gretchen McCulloch. „Because Internet: Understanding how language is changing“ (2019).

Henning Pohl, Christian Domin, Michael Rohs. „Beyond Just Text: Semantic Emoji Similarity Modeling to Support Expressive Communication“ (2017).

Emojination

Emojipedia

Unicode

Loe meie blogi

Toimetaja blogi kirjutavad meie pĂŒhendunud tĂ”lkijad, sĂ”navĂ”lurid ja toimetajad

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada pÀring. Ootame.