Millist tuju kujutavad 😂💬🤔💡?
Pole vahet, kas sa parasjagu suhtled sõbraga Messengeris, säutsud oma mõtteid Twitteris, kommenteerid järjekordset uudisartiklit Facebookis või reageerid kursusekaaslase saadetud sõnumile Discordis – suure tõenäosusega kasutad sa oma mõtete edastamisel peale sõnade ka emoji’sid ehk eestipäraselt emotikone või tujukujusid. Kas tead aga, kuidas need üldse tekkisid või miks nende tähendus üsna palju varieerub? Vastuseid neile küsimustele asume otsima seekordses postituses.
EKI ühendsõnastikus (2022) seisab sõna emoji (hääldatud kui /em´odži/) juures järgmine definitsioon: „piltmärk, mida kasutatakse emotsioonide väljendamiseks veebisuhtluses (nt nuttev nägu)“. Emoji’de puhul on oluline rõhutada, et tegemist on küll väikeste piltidega, kuid kirjalikus keelekasutuses käituvad need samamoodi nagu tähed, numbrid ja ortograafilised märgid. Kuigi definitsioonis on rõhutatud just emotsiooniväljenduse ülesannet, kasutatakse emoji’sid ka teistes tähendustes.
Hannoveri ülikooli arvutiteadlased on loetlenud terve hulga tunnuseid, mis on emoji’dele iseloomulikud. Esiteks, emoji’de disain on olenevalt seadmetest ja platvormidest erinev – igale piltmärgile antakse kindel nimetus (mis võib olla nii fraas kui ka üksiksõna), kuid värvid ja täpne kujundus varieeruvad. Kohati osad seadmed ei kuvagi kõiki kujutisi, eriti kui see on alles värskelt loodud. Emoji’sid liigendatakse kategooriate kaupa – näiteks leidub kujutusi nii inimeste 🧍🏼♀️, jäsemete ✌️, sõidukite 🚃, tähtpäevade 🧧, köögiviljade 🌽 jms tähistamiseks. Nende disain on laia valikuvõimalusega, näiteks saab valida ka erinevate naha- ja juuksevärvide vahel. Unicode’i ametlikul kodulehel seisab, et 92% veebis toimuvast suhtlusest sisaldab mingis mahus emoji’sid. Niisiis võime julgelt väita, et tegu on ka keele vaates olulise üksusega.
Kuidas emoji’d üldse tekkisid?
Gretchen McCullochi raamat „Because Internet“ (ilmunud aastal 2019) annab siinkohal hea ülevaate. Piltmärkide kasutus ei ulatu sugugi kaugele – tegelikult võib nende kujunemist jälgida paralleelselt arvutite kasutuselevõtuga. Esimesed arvutid, mis eelmisel sajandil tekkisid, olid esialgu väga primitiivsed ja piiratud võimalustega. Näiteks oli ka tähemärkide valik pigem tagasihoidlik. Ometi leidsid inimesed viise, kuidas end loominguliselt väljendada, ning asusid kasutama kättesaadavaid kirjavahemärke (nt kaldkriipse, sidekriipse, jutumärke, ülakomasid jpm), et luua märgikunsti ehk ASCII-kunsti. Muuseas, mida rohkem uusi märke klaviatuurivalikusse lisandus, seda loomingulisemaks inimesed muutusid. Siinkohal toome ühe näite neile, kes esimese hooga ei kujuta ette märgikunsti olemust:
ASCII-kunst lisas küll tüpograafilisel tasemel olulist värvingut, kuid see ei täitnud seda lünka, mida arvutis trükitud tekstid vajasid – emotsiooni. Netikeel, kuigi näiliselt kirjutatud keel, sisaldab nii suulise kui kirjaliku keele elemente, mistõttu võib seda pidada omaette keelekujuks. Üks iseloomulikemaid suulise keele tunnuseid on aga võimalus kasutada žeste ja miimikat, mida normeeritud kirjakeeles väljendame mitte märkidega, vaid sõnaliselt. Kuidas seda võiks aga teha netikeeles?
Uue nähtusena ilmusid välja emotikonid, sest inimestel tekkis soov väljendada vähemalt mingigi sümboliga, millal nende sõnum on tõsise alatooniga, millal aga sarkastiline või naljatlev. Pakuti välja mitu varianti – näiteks #, sest see meenutab hammastega suud, või \_/, sest see meenutab naeratust. 1982. aastal pakkus Scott Fahlman lõpuks välja märgikombinatsiooni, mis leidis laia kasutust: :-). Selliseid märke hakati kutsuma emotikonideks, kuna need on kombinatsioon ’emotsioonist’ ja ’ikoonist’ (ingl emotion + icon = emoticon).
Kas teadsid? 💡 Sõnale „emotikon“ on muuseas tekkinud tore eestikeelne vaste. 2019. aastal korraldasid ajakirjad Täheke ja Hea Laps lastele sõnaleiutamisvõistluse, mille käigus otsiti vastet 16 võõrsõnale, sh ka sõnale „emotikon“. Viimase vastena käidi välja selline sõna nagu tujukuju, mille leiutamist põhjendasid lapsed järgmiselt: „Emotsioon on tuju ja märk ise nagu kuju.“ Tänaseks on tujukuju sageli kasutusel ka emoji vastena.
Aga kuhu kadusid need ninad? Ühel hetkel said emotikonidest ’:-)’, ’:-P’ ja ’:-D’ hoopis ’:)’, ’:P’ ja ’:D’. Usutavasti tingis seda kaks asjaolu: ilma ninata varianti oli oluliselt kergem trükkida ning sellist kirjapilti levitasid tõenäoliselt just noored, kes on teada-tuntud keeleuuendajad. Siiski pole täpne põhjus siiani teada, ilmselt võis olla tegu ka märkamatu ja loomuliku keelemuutusega.
Koos emotikonidega hakkasid Jaapanis levima kaomoji’d ehk näomärgid. Nende põhirõhk seisnes silmadel: kui tavalisel emotikonil püsisid silmad samasugused ja vahetus suu (vrd nt :3 ja :O), siis kaomoji’del väljendasid emotsioone just kujutise silmad (vrd nt T_T ja o_O). Ajapikku lisandus ka muid nüansse, näiteks hakati lisama jäsemeid või teisi esteetilisi elemente (nt (ﾉ◕ヮ◕)ﾉ*:･ﾟ✧).
Tänapäeva emoji’de algupära võib samuti siduda jaapanlastega. 1990ndatel meeldis jaapanlastele saata sõnumivahetuses üksteisele pilte, kuid selline vahendamine kulutas palju andmemahtu ning oli ääretult aeglane. Niisiis lõi ettevõte SoftBank väikese sümbolikogumi, kus igat sümbolit tähistas kindel numbrikood. Emoji’de kasutus oli niivõrd populaarne, et mitmed tehnoloogiaettevõtted (sh Apple) pidid leidma lahenduse, kuidas nende seadmed rahuldaks jaapanlaste emoji-isu. Niisiis liideti piltmärgid 2010. aastal Unicode’i standardiga ning sammhaaval täiendati loetelu.
Kuidas tekivad uued emoji’d?
Ilmselt on paljudel piltmärkide kasutajatel tulnud ette olukordi, kus emoji-klaviatuuril otsides ei leia sobivat märki, seevastu leidub valikus aga üllatusi. Põhjus on väga lihtne: loetelu täieneb pidevalt. Esialgne emoji-kogum sisaldas 608 märki ning 2022. aastaks on algne loetelu rikastunud ligi 3000 märgi võrra. Igal aastal valitakse hoolikalt, millised emoji’d luuakse juurde. Tavakasutajad saavad teha ettepanekuid uute piltmärkide kohta.
Unicode’i veebilehel loetletakse kolm põhikriteeriumit, millele iga uus emoji peab vastama.
- See peab olema väikese pildina äratuntav.
- See peab väljendama mingisugust uut tähendust, mida senised emoji’d ei suuda.
- Kasutajatel peab olema selge soov ja vajadus selle kasutamise järele.
Nimetatud kriteeriumid on muidugi väga üldised ja seega raskendavad valikuprotsessi – see, mida üks peab vajalikuks või uudseks, on jällegi subjektiivne. Sellegipoolest on tavakasutajate algatusel jõudnud valikusse mitmeid vajalikke piltmärke. Näiteks on paljudele oluline, et inimesi kujutavad märgid oleksid inklusiivsed, mistõttu kiideti heaks näiteks brokoli-emoji 🥦 ja DNA-emoji 🧬. Tuleval aastal lisanduvad emoji’de nimistusse näiteks (kauaoodatud) tavaline roosa süda, hernes, must lind, flööt, ingver ja põder.
Kas teadsid? 💡 Soomlased lõid omaenda soome kultuurist inspireeritud emoji-kollektsiooni, mis sisaldab kokku 56 piltmärki. Nende hulgast leiab näiteks nii Nokia telefoni, Matti Nykäneni, karjalanpiirakka kui ka villased sokid. Kujutised saab pildina alla laadida siit.
Tähendusel on mitu nägu – või vastupidi?
Emoji’de tähendusväli on väga lai – just selles vaates sarnanevad need väga palju sõnadega. 2015. aastal tegid emoji’d sõnade maailmas ajalugu. Nimelt valis Oxfordi sõnaraamat oma aasta sõnaks pisaratega naerunäo ehk 😂. Põhjus tulenes naerunäo suurest levikust, sest nii nagu tol aastal, kasutatakse seda piltmärki praegugi üleilmselt kõige rohkem. Selle drastilisele populaarsusele võis kaasa aidata näiteks emoji universaalsus. Pisaratega naerunägu sobib ühtaegu kasutada nii negatiivses (nt ma kukkusin autoeksamil läbi 😂) kui ka positiivses (nt terve filmi olin kõht kõveras 😂) kontekstis.
See, kas emoji’d võiksid päriselt asendada sõnu, on omaette küsimus. Mõnes mõttes võiks proovida luua terve lause ainult piltmärkidest, kuid seda raskendaks asjaolu, et nende valik on ikkagi piiratud (ja lisaks tähistavad need peamiselt nimi-, vahel omadussõnu). Üks uuring proovis asendatavust hinnata lausetöötluse katse abil. Leiti, et emoji’sid loeti aeglasemalt kui tavalisi sõnu. Seega võiks mõelda, et nii, nagu netikeel on midagi suulise ja kirjaliku keele vahepealset, kombineerivad ka emoji’d endas sõnade, žestide ja miimika elemente.
Mõnel emoji’l võib olla mitu tähendust, aga ka ühte tähendust või emotsiooni võib vahendada mitme märgi kaudu. Näiteks rõõmutunnet saab väljendada selliste piltmärkidega nagu 😁, 🤗 ja 🙂, pahameelt aga 😡, 😤 ja 😠 kaudu. Osadel emoji’del on ka peidetud või kaudsed tähendused. Toome nendest väikese loetelu:
✨✨ – kui lause paikneb kahe sädeleva piltmärgi vahel, siis on see sarkastilise alatooniga;
🐍 – tähistab inimest, kes on tugevalt ebameeldiv, valelik või silmakirjalik;
🐐 – otsene viide ingliskeelsele akronüümile GOAT ehk Greatest of All Time (kõigi aegade suurim);
⚠️ – viitab sotsiaalmeediarakendusele BeReal, kus teavitused algavad selle emoji’ga;
🧢 – osutab ingliskeelsele žargoonisõnale cap, mis tähendab valetamist;
❄️ – tähistab ka eesti keeles levinud väljendit „lumehelbeke“, millega viidatakse nooremale, eluvõõrale inimesele sageli negatiivse alatooniga;
🚩 – näitab, et lauses viidatu on ohtlik, usaldamatu või petlik.
Kuidas kasutab emotikone z-põlvkond?
Z-põlvkonnaks peavad sotsiaalteadlased 1990ndate lõpust kuni 2010ndate alguseni sündinud inimesi. See on põlvkond, kes kasvas emotikone kasutades üles. Nende emotikonide kasutusviisid erinevad suurel määral vanematest inimestest.
💀 – pealuu. Oleks loogiline, et selle emotikonidega tähistatakse Halloweeni, surma või matuseid, kuid z-põlvkond kasutab seda hoopiski naerusümbolina. See tähistab lauseid ma suren naeru kätte või ma naeran end surnuks. Kui sellest veel väheks jääb, et olukorra koomilisust väljendada, võib lisada ka hauakivi emotikoni – 🪦.
🤡 – kloun. Ehkki paljude jaoks tähendab see lihtsalt klouni, kasutavad noored seda selleks, et väljendada rumalust. See sobib nii teiste kui ka enda rumaluse väljendamiseks.
😭 – voolavate pisaratega nuttev nägu. See väljendab tugevaid emotsioone, olgu selleks siis nutt, kurbus, frustratsioon või kergendus. Noored kasutavad seda ainsana positiivsete tunnete väljendamiseks, et viidata olukordadele, mis on nii naljakad, armsad või nunnud, et sõnu lihtsalt ei jätku.
😅 – higistav naerunägu. Kui oleme harjunud kasutama seda füüsilist pingutust nõudvate sündmuste, näiteks trenni, kohta, siis noored kasutavad seda stressirohkete olukordade tähistamiseks, millega on võimalik toime tulla. Sellega tähistatakse mõtet see tekitab stressi, aga minuga on kõik korras.
👀 – silmad. Kui harjumuspäraselt tähistas see emotikon midagi imelikku või hirmsat, siis 2022. aastal näitab see, et vestluspartneril on teema vastu huvi. Noored kasutavad seda tähenduses ma kuulan sind huviga, see on huvitav, räägi veel.
🙃 – tagurpidi nägu. Kui oleme harjunud kasutama seda emotikoni sarkasmi või rumaluse väljendamiseks, siis noored kasutavad seda tähenduses kõik on läbi, see on kohutav. Seda kasutatakse ebaõnnestunud olukordade tähistamiseks.
🫠 – sulav nägu. Kui oleme siiani kasutanud seda palavuse väljendamiseks, siis z-põlvkonna esindajad tähistavad sellega hoopis piinlikkust või häbi.
🫡 – kätt kõrva äärde tõstes au andev nägu. See on varem võrdlemisi vähest kasutust leidnud emotikon, mis on noorte seas üha enam populaarsust kogub. See tähendab austusavaldust.
Vaata veel:
Lauren Gawne, Gretchen McCulloch. „Emoji as Digital Gestures“ (2019).
Gretchen McCulloch. „Because Internet: Understanding how language is changing“ (2019).
Henning Pohl, Christian Domin, Michael Rohs. „Beyond Just Text: Semantic Emoji Similarity Modeling to Support Expressive Communication“ (2017).
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Eestikeelne sotsiaalmeedia: anglitsismide ja loovkujundite aardelaegas
Turundus Twitteris: säutsu ennast uutesse kõrgustesse!
