Kümme suvist lugemissoovitust igale keelehuvilisele

1. „In the land of Invented Languages“ (2009), Arika Okrent

Sellest raamatust on ilmselt kuulnud iga andunud tehiskeelte huviline. Keeleteadustaustaga Arika Okrent annab kaasahaaravalt ülevaate sellest, kuidas ja miks on tekkinud ühed tuntumad (ja ka vähem tuntumad) tehiskeeled, sh esperanto, klingon ja volapük. Populaarteaduslik raamat on lihtsasti mõistetav, st varasemad teadmised tehiskeeltest ega keeleteadusest laiemalt pole vajalikud. Raamatu väärtust suurendavad põhjalik 500 tehiskeelest koosnev loetelu ja arvukad keelenäited, mistõttu on see ka hea tõukepunkt algajale uurimishuvilisele.

2. „Kurtide rahvarühm. Kehastus, kultuur ja nimed“ (2016), Liina Paales

Kuigi raamatu fookuses pole niivõrd keel, kuivõrd kultuur, annab Liina Paales ilmeka sissevaate viipekeelsete kogukonda. Raamat on detailirohke ja peegeldab autori põhjalikku taustatööd, mida ta tegi raamatu kokkupaneku eel. Viipekeelsete kogukonda on seni vähe uuritud, mistõttu pakub raamat uut teavet kõikidele lugejatele. Põnevate faktide kõrval pöörab autor tähelepanu ka mitmesugustele probleemidele, millega viipekeelsed inimesed on pidanud silmitsi seisma. Informatiivse sisuga raamatu illustratsioonide autorid on kurtide kogukonna liikmed.

3. „Babel: Around the World in Twenty Languages“ (2019), Gaston Dorren

Teadaolevalt eksisteerib maailmas vähemalt 7000 keelt, mis moodustavad vaid 1% kõikidest kõneldud keeltest üle maailma. Sellegipoolest võtab Gaston Dorren ette väljakutse tutvustada maailma eri paiku kõigest 20 keele kaudu. Keelte valik pole muidugi juhuslik: autor väidab, et kui inimene valdaks kõiki loetletud keeli, suudaks ta suhelda kolmandikuga maailma rahvastikust. Iga peatükk keskendub eraldi keelele, mis on või oli mõnes paigas nn rahvusvahelise keele staatuses. Raamatu lihtne ülesehitus teeb sellest sobiva öökapiraamatu.

4. „Eesti kõnekäänud III: Indeks“ (2022), Asta Õim

Tänavu ilmunud väljaandesarja „Monumenta Estoniae Antiquae“ kolmas teos on seni kõige menukam ja võtab hästi kokku sellele eelneva kahe väljaande sisu. Mahukas raamatus on esitatud tähestikulises järjekorras mitmesugused eesti kõnekäänud; huviliste rõõmuks on neile lisatud ka selgitused või vihjed. Teadupärast pärinevad (ja levivad) mõned kõnekäänud eesti murdekeeles, mistõttu sisaldab väljaanne põnevaid keelenäiteid erinevatest Eestimaa paikadest. Raamat on väga informatiivne ja tänu oma mahule rahuldab iga keele- ja kõnekäänuhuvilise uudishimu pikemaks ajaks.

5. „Word by Word: The Secret Life of Dictionaries“ (2018), Kory Stamper

Ilmselt igaüks, kes oskab suuremal või vähemal määral inglise keelt, on kuulnud Merriam-Websteri sõnaraamatust (või isegi seda kasutanud). Kuulsa väljaande telgitagustest teab aga laiem avalikkus üsna vähe, või vähemalt teadis, kuniks Kory Stamper tegi arvutiklaviatuuri soojaks. Raamat annab humoorika ja kaasahaarava ülevaate sellest, milline näeb välja leksikograafi igapäevatöö ja kuivõrd palju mõttetööd nõuab ühe sõnaraamatu koostamine. Keda inglise keele sõnavara sügavamalt huvitab, leiab siinsest raamatust kindlasti midagi huvipakkuvat, millega veeta üks mõnus rannapäev.

6. „Mikita keeleaabits. Põliskeele omailm“ (2019), Valdur Mikita

Eestis on keeleteemalistest raamatutest ilmselt kõige kuulsamad just Valdur Mikita kirjutised. 2019. aasta oli pühendatud põliskeeltele ning oma panuse andis ka Mikita ise. Raamat koosneb kahest osast, mis täiendavad üksteist. Esimeses pooles arutleb autor mitmesuguste keeleküsimuste üle – eriti nende üle, mis puudutavad keelestruktuuri. Teises pooles on luubi all kõikvõimalikud keelemängud ja arutelu asemel laseb autor valla oma loomingulise külje. Põneva sisuga keeleaabits sobib hästi ajaviiteraamatuks.

7. „Poeetiliselt korrektne“ (2019), Mart Juur, Contra, Oliver Lomp, Keiti Vilms

Viimasel aastakümnel on kalambuurid saanud taas populaarseks. Raamatusse on mitmed tuntud sõnasepad koondanud oma kalambuuriloomingu koorekihi, mis lahutab meelt ja ajab suunurgad üles nii mõnelgi lugejal. Lugeja saab nuputada, mille üle sõnamäng käib või millest mõni kalambuur on tuletatud. Raamat on ülesehituselt minimalistlik ja sobib suurepäraselt kergeks lugemiseks ning miks ka mitte kinkeraamatuks.

8. „Cultish: The Language of Fanaticism“ (2021), Amanda Montell

 Raamatu keskmes on erinevad kultusrühmad, nende tavad ja keel. Amanda Montell käsitleb seejuures nii tuntumaid ühendusi, näiteks saientolooge, kui ka selliseid rühmi, kes esmapilgul kultuslikuna ei mõju, näiteks suunamudijaid. Tänu põhjalikule eeltööle arutleb autor laiemalt, mis on ikkagi kultusele omane ning millist rolli mängib ideoloogiate levikul keelekasutus. Mitmekülgne sisu ja selge keelekasutus teevad sellest raamatust tõeliselt kaasahaarava lemmiku.

9. „Eesti keele 100 aastat“ (2019), Karl Pajusalu

Eesti ajalugu tunnevad meist paljud ning sellest on saanud populaarne aines mitmesugustele filmidele. Kuid kui paljud meist teavad eesti keele ajalugu? Keeleteadlane Karl Pajusalu annab kokkuvõtliku ülevaate eesti keele kujunemisest ja staatusest viimase 100 aasta jooksul. Teos ilmus 2019. aastal, mis muuhulgas oli kuulutatud eesti keele aastaks. Autor käsitleb mitmesuguseid aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad eesti keele rolli ja selle muutumist viimastel kümnenditel. Mõnevõrra teadusliku kallakuga raamat on tänuväärne pühendus keeleteadlastele, kes eesti keelt uurivad, ning on hariv ka tavalugejale.

10. „Talking Hands: What Sign Language Reveals About the Mind“ (2008), Margalit Fox

Margalit Foxi raamatuga sukeldub lugeja võõrastesse vetesse, kus on käinud vaid vähesed. Raamatu keskmes on ühe väikese Iisraeli küla elanikud, kes on enamjaolt viipekeelsed ja kasutavad suhtlemiseks seni peaaegu tundmatut viipekeelt. Autor külastas nimetatud küla 1990ndatel aastatel koos mitme keeleteadlasega ning pani nädala jooksul kogetu ja nähtu kirja siinsesse raamatusse. Ühest küljest on raamat nagu põnevik, mis käsitleb ühte väljasuremisohus olevat keelt, teisalt teeb aga autor tänuväärset tööd, et tutvustada laiemale avalikkusele viipekeelte ajalugu ja eripärasid.