Praktika tõlkebüroos: kammitsad ja kordaminekud

Praktikakoha leidmine

Õpin Tallinna ülikoolis kirjaliku tõlke magistrantuuris, kus õppekava jooksul on kohustuslik käia vähemalt kaks nädalat erialapraktikal. Praktikasooviga kirjutasin ligi kolmekümnesse ettevõttesse, peale tõlkebüroode ka kirjastustesse ja muuseumidesse. Paljudest kohtadest öeldi mulle ära, mõned olid valmis mind vastu võtma, osad ei vastanudki kunagi. Lõpuks jäi sõelale kaks tõlkebürood.

Toimetaja kasuks otsustasin esmajoones kodulehe visuaalse lahenduse tõttu, mis jättis ettevõttest ühteaegu noorusliku ja muheda, kuid samas professionaalse ja asjaliku mulje. Mind köitsid ka erinevad lisasektsioonid, näiteks blogi, mis käsitles laia valikut keelega seotud teemadest: leidsin nii näpunäiteid hea turundusteksti kirjutamiseks kui ka uudissõnu tänapäeva kohtingumaastikult. Näis, et Toimetaja on koht, kus tehakse alati pisut rohkem kui vaja, et tagada silmapaistvus ja parim võimalik tulemus.

Pärast proovitöö esitamist tundus, et klapp on vastastikune, ning nii alustasingi juuni lõpus praktikaga. Kuna ma ülikoolis veel tõlkeprogrammidega kokku puutunud ei olnud, tuli esiteks ära õppida tõlketarkvara kasutamine. Võrreldes tekstidokumendis lõigukaupa tõlkimisega lihtsustasid tõlkemälu ja kiirkäsklused tööd oluliselt. Teiseks tuli ära õppida kell seitse hommikul ärkamine, sest tööpäevad algasid vara.

Harjutamine teeb meistriks

Kui esimese parandustega tõlke kätte sain, ehmatasin ära ja tundsin ennast maailma kõige halvema tõlkijana. Pärast olen teiste kogemustest kuulnud, et see on kõigil alguses nii. Noorte tõlkijate suvekoolis, kus hiljuti käisin, öeldi lausa, et alguses ongi parem karmi toimetaja otsa sattuda: see arendab ja muudab alandlikumaks.

Keerukust lisas ka asjaolu, et olin esimese õppeaasta jooksul harjunud tõlkima peaaegu ainult inglise-eesti suunal, nüüd aga tuli üsna palju tekste tõlkida hoopis eesti keelest inglise keelde. Päris kiiresti jõudsin arusaamale, et ehkki kirjade järgi on mu inglise keel C2-tasemel, siis emakeelena kõnelejast on asi ikka väga kaugel. Kuid olingi ju tulnud selleks, et areneda ja õppida!

Õnneks oli töökeskkond toetav. Praktikajuhendaja julgustas mind olema tõlkes vabam ja mitte takerduma lähtekeelse teksti lauseehitusse. Eesmärk on saata kliendile tagasi väga hea tekst, seletas ta – isegi juhul, kui algtekst on keeruline või mitte kõige ladusam. Üritasin sellest järgnevatel päevadel õppust võtta: suunasin pilgu ekraanilt kaugusse ja pidasin aru, kuidas mõtet sihtkeeles edasi annaksin, kui algteksti ees ei oleks. Ja nägingi, kuidas tõlked paremaks muutuvad.

Kindlasti aitas mind väga palju ka see, et käisin kogu praktika vältel kontoris kohal. Nii sain küsimuste tekkides teadjatega vahetult suhelda ning lõunapausi ajal tõlkimise, keelte ja muude maailma asjade üle arutleda. Koroonaaegses maailmas on see tõeline privileeg! Praktika sisse mahtus ka koolitus, kus kogenud tõlkijad näpunäiteid ja humoorikaid seiku jagasid.

Praktikast sai püsiv koostöö

Kuna Toimetaja ei ole ainult tõlkebüroo, sain kätt proovida ka teiste huvitavate ülesannetega, nagu sisuloome mööblifirmale ja tekstitoimetus IT-ettevõttele. Samuti täiendasin Toimetaja enda kodulehte ning kirjutasin ülevaate rootslastest ja Rootsi ärikultuurist.

Hindan väga seda, et konstruktiivse kriitika kõrval sain alati ka positiivset tagasisidet, kui olin midagi hästi teinud. Kui praktika lõppes, leidsime ühiselt, et koostöö võiks jätkuda. Nii jäin Toimetajasse tööle suve lõpuni ning tõlgin ka praegu aeg-ajalt kooli kõrvalt.

Uuele kooliaastale astusin tänavu vastu sirge seljaga: suvisest praktikast oli võrsunud värske tõlkimisjulgus ja eneseteadlikkus. Töö viis mind kokku väga toredate inimestega, kellel on sarnane maailmavaade nagu minul ning kirg keelte, tekstide ja tõlkimise vastu. Oskan nüüd kasutada vähemalt ühte tõlkeprogrammi ja vajaduse korral end lähtekeele kammitsatest vabastada. Ise arvan, et läbisin praktika maailma kõige paremas tõlkebüroos.

Liitu ka Sina Toimetaja tõlkebüroo praktikaprogrammiga!