Kas eelistada alati tõlkijat, kelle jaoks sihtkeel on ühtlasi emakeel?

John ja Minni

Blogi, Keeled, Tõlkeprotsess, Tõlkimine11 detsember, 2023

Nii tõlkebüroode klientide kui ka tõlkijate endi hulgas on aeg-ajalt jutuks tulnud küsimus, kas tõlkija peaks sihtkeelt valdama emakeelena või suudaks samaväärse kvaliteedi tagada ka teiskeelne tõlkija. Enamasti leitakse, et tõlkija peaks tõlkima ainult oma emakeelde. Kuid kas ikka peab?

Millised eelised on emakeelde tõlkijal?

Emakeelt osatakse ikka kõige paremini. Emakeeles on meil laiem sõnavara ja parem lauseehitus, samuti tunnetame täpsemini keelelisi nüansse ja stiili. See annab emakeelde tõlkijale suure eelise. Tänu laiemale sõnavarale suudab ta leida sihtkeeles selliseid sõnu ja väljendeid, mis tabavad konteksti ja annavad edasi tõlgitava teksti tooni.

Nägin kord üht kakskeelset kohvikureklaami, milles hoiatati jus de chaussette’i eest. See prantsuskeelne väljend (otsetõlkes ’sokimahl’) viitab eriti lahjale kohvile. Tõlkija oli selle vasteks pannud „halb kohv“. See annab algse mõtte küll edasi, kuid ei edasta sarkasmi. Näiteks võinuks selle asemel öelda hoopis „sokipesuvesi“, „lambiõli“ või isegi „tökat“. Ent selliseid sõnu kohvi sünonüümidena koolis ei õpetata – eesti keelt emakeelena kõnelejad lihtsalt teavad neid. Vastega „halb kohv“ jättis tõlkija kasutamata hea võimaluse teha veidi keelehuumorit.

Ootuspärane, igavavõitu ja üldine keelekasutus ei pruugi olla sihtgrupile sõnumi edastamiseks kõige parem. Ent ainulaadsed, haaravad ning nutikad sõnad ja väljendid köidavad tähelepanu. Seega tasub turundustekstide ja reklaamide tõlkimisel sihtkeelt emakeelena valdava tõlkija kaasamine end igal juhul ära.

Eesmärk pühitseb abinõu

Emakeelde tõlkijal on tavaliselt tugevam stiili- ja nüansitunnetus. Näiteks mõnd dialoogi inglise keelest eesti keelde tõlkides ei pruugi teiskeelne tõlkija ära tabada, kas tegelane peaks kaaslast sinatama või teietama, kuna inglise keeles kasutatakse mõlemal juhul sõna you. Eesti keelt emakeelena kõnelevale tõlkijale on aga teada, et võõraid viisakalt pigem teietatakse ja sõpru sinatatakse.

Samuti võib teiskeelsel tõlkijal tekkida küsimus, kuidas toimida siis, kui tegelased on algselt võõrad, kuid loo käigus saavad lähedaseks. Sellisel juhul suudab emakeelde tõlkija tõenäoliselt täpsemini ära tabada hetke, kui lähedus on jõudnud sellise tasemeni, et tasub kasutusele võtta vabam sina-vorm.

Näiteks tõlkija Marge Paal on Stephenie Meyeri menukat „Videviku“ saagat eesti keelde tõlkides lähtunud mõttest, et kui üks tegelane on teise elu päästnud, siis võivad nad edaspidi teineteist sinatada. Teiskeelse tõlkija jaoks võib see piir aga hägune tunduda ning mõte hakata keset lugu teietamise asemel sinatama ei tule pähegi.

Hea tõlkija peab silmas pidama ka kultuuritavasid. Emakeelde tõlkimisel on seda loomulikult lihtsam teha. Näiteks Hollywoodi filmides sageli esineva fraasi I love my life võiks eestikeelset kultuurikonteksti arvestades tõlkida: „Mu elu on imeline“ (mitte „Ma armastan oma elu.“). Ameerika inglise keeles on üsna tavaline kasutada tegusõna love (’armastama’) ka tegevusele või objektile viitamisel, eesti keeles (ja enamikus teisteski Euroopa keeltes) kõlab see aga imelikult. Seetõttu on oluline tõlkes edasi anda eelkõige lause mõte ja sobitada see sihtkeele kultuurikontekstiga.

Kontekst on võtmetähtsusega

Emakeelde tõlkija eelised tulevad eriti hästi esile just turundustekstide puhul.

See ingliskeelne tekst ühe Eesti spordiklubi seinal ei ole tõenäoliselt inglise keelt emakeelena kõneleva tõlkija või copywriter’i loodud. Omapärane eessõnavalik annab öeldule pisut riivatu varjundi ja seda ei saa õigustada ka oletusega, et ehk on see kogemata kombel tehtud grammatikaviga.

Kuigi sellised vead panevad sihtkeelt emakeelena valdava keelekasutaja muigama, valmistavad need ettevõtetele pigem piinlikkust. Pealegi võib vea parandamine osutuda töömahukaks ja kulukaks.

Kehva kvaliteediga tõlked võivad lõppkokkuvõttes kallimaks maksma minna kui emakeelse tõlkija kaasamine. Turundustekstide koostamisel on eriti oluline panustada sihtkeelt emakeelena valdavasse tõlkijasse. Emakeele puhul on tõlkijal parem arusaam sõna võimalikest tähendusvarjunditest ja seostest, mida need võivad esile kutsuda.

Tõlkida võib ka oma emakeelest erinevasse keelde

Tõlkemaailmas on kindel koht ka neil tõlkijatel, kes ei tõlgi oma emakeelde. Näiteks eesti-inglise suunal on arvukalt suurepäraseid tõlkijaid, kelle emakeel on eesti keel ja kes valdavad laitmatult ka inglise keelt. Eesti ettevõtete nõudlus eesti-inglise-eesti tõlketeenuse järele on väga suur. Samas on siinsel turul üsna vähe inglise emakeelega tõlkijaid, kelle eesti keele oskus oleks tõlkimiseks piisavalt hea. Neid on lihtsalt liiga vähe, et Eesti turu nõudlust rahuldada.

Vene-eesti-vene suunal on aga vastupidi. Nimelt on vene emakeelega tõlkijaid, kellel on hea eesti keele oskus ja sobiv haridus, Eestis üksjagu. Seetõttu valmivad selle suuna tõlked alati vene emakeelega tõlkijate kaasabil.

Ka kirjandusmaailmas on neid, kes tõlgivad oma emakeelest erinevasse keelde. Üks tuntumaid on näiteks Vladimir Nabokov, kes on pannud vene kirjandusklassikat ümber inglise keelde. Nüüdisautoritest võib aga välja tuua jaapanlase Yoko Tawada, kes tõlgib oma emakeelest saksa keelde ja kirjutab saksa keeles ka originaalloomingut. Tawada alustas saksa keele õpinguid alles 20ndates eluaastates, kuid nüüdseks on teda tunnustatud nii saksa keeles kirjutatud algupäraste teoste kui ka sellesse keelde tehtud tõlgete eest.

Tõlkija haridus, kogemused ja võimekus on vähemalt sama olulised kui sihtkeele valdamine emakeelena. Eriti peab see paika tehnika-, majandus- ja õigustõlke valdkonnas, milles professionaalsus hõlmab palju enamat kui pelgalt sihtkeele valdamist emakeelena.

Suurepärased tehnikatekstide tõlkijad ei pruugi kõnelda sihtkeelt emakeelena

Tehnikatekstide laitmatuks tõlkimiseks ei ole üldjuhul vaja põhjalikku arusaama sihtkeele pragmaatikast ja kultuurilistest eripäradest. Näiteks kasutusjuhendite, käsiraamatute, ohutusnõuete ja aruannete tõlkimisel ei anna sihtkeele emakeelena valdamine just kuigi suurt eelist. Selliste tekstide tõlkimisel on märksa olulisem erialase terminoloogia tundmine ja lähteteksti mõistmine, et see võimalikult täpselt teise keelde panna.

Samuti on oluline arvestada tõlke sihtrühma. Kõiki tõlgitud tekste ei hakka kasutama inimesed, kes kõnelevad sihtkeelt emakeelena. Kui sihtrühm koosneb peamiselt neist, kelle jaoks tõlkekeel on teine või kolmas keel, on oluline, et tõlketeksti sõnavara oleks võimalikult lihtne. Samamoodi peab ka emakeelde tõlkija selliste tekstide puhul silmas pidama, et ta ei kasutaks keerulisi idioome ega kultuurispetsiifilisi sõnu ja väljendeid, mis võivad lugeja segadusse ajada.

Sihtkeelt emakeelena kõneleja ei pruugi olla andekas tõlkija

Oma emakeelde tõlkimist peetakse tõlkevaldkonnas üldjuhul heaks tavaks. Kuid mitte iga keelekasutaja ei suuda teha head emakeelset tõlget. Esiteks ei ole alati lihtne määratleda, kes kvalifitseerub sihtkeelt emakeelena kõnelejaks. Paljud inimesed on kasvanud kakskeelses kodus ja mitmekultuurilises keskkonnas, nii et küsimusele „Mis on sinu emakeel?“ ei pruugi alati ühest vastust olla.

Ka need, kes on sünnimaalt aastaid eemal olnud, kurdavad, et nende emakeeleoskus ei ole enam päris see mis varem. Nad ei ole kursis uute sõnade ja levinud väljenditega, mistõttu ei pruugi nad ka osata tabavalt edasi anda näiteks noortele suunatud turundusteksti sisu.

Emakeeleoskus ei tähenda a priori, et keelekasutaja suudaks selles keeles ladusalt kirjutada või sellesse keelde hästi tõlkida. Kui tal ei ole tõlkealast haridust, tõlketöö kogemust ega tõlgitava valdkonna erialaseid teadmisi, ei pruugi ta tööga toime tulla. Näiteks võib sihtkeelt emakeelena kõneleja jaoks osutuda päris keeruliseks tehnikatekstide, lepingute ja finantsaruannete tõlkimine, kui tal ei ole nende tekstide tõlkimiseks vajalikku ettevalmistust. Tõlke kvaliteet kannatab alati, kui tõlkija ei ole vaevunud terminitööd tegema – ainult heast emakeeloskusest ja keelevaistust ei piisa.

Kokkuvõttes on tõlkija üldine teadmistepagas olulisem kui see, kas tõlkekeel on tema emakeel või mitte.

Kõige parem tõlkija on pädev tõlkija

Kuigi sihtkeelt emakeelena kõnelevate tõlkijate eelistamine on hea tava, ei ole see alati parim valik. Tõlkijate emakeelest lähtuv lahterdamine võib tähelepanu kõrvale juhtida ühest veelgi olulisemast aspektist – tõlkija pädevusest. Tõlkija võime teksti mõtet sihtkeeles edasi anda ei sõltu tingimata sellest, millises riigis ta on üles kasvanud.

Kvaliteetne tõlge sünnib lähteteksti analüüsi, sihtrühma tundmise ja sobiva profiiliga tõlkija kaasamise tulemusena. Selline tõlkija võib jõuda paremagi tulemuseni kui sihtkeelt emakeelena valdav tõlkija.