fbpx
Keelesuunad
Menüü

Sugu keeles – kuidas see ühiskonda mõjutab?

sugu keeles

Eestlased on oma sootu keelega harjunud – puuduvad meil ju nii grammatiline sugu kui ka soolised asesõnad. Võõrkeeli mitte rääkiv eestlane ei oskaks metsikumateski unenägudes näha, et laual, lambil või diivanil võib olla mingi sugu või et mõni ajaleht võiks keelata sooneutraalse asesõna kasutamise.

Umbes veerandis maailma keeltest grammatiline sugu aga siiski esineb: nendes keeltes jagunevad nimisõnad erinevatesse klassidesse ehk sugudesse. Paljud keeled eristavad nais-, mees- ja kesksugu, näiteks on saksa keeles der Löffel („lusikas“) meessoost, die Gabel („kahvel“) naissoost ja das Messer („nuga“) kesksoost. Mõned keeled eristavad vaid nais- ja meessugu, teised organiseerivad sõnu elu ja elutuse alusel.

Keeltes, mis grammatilist sugu kasutavad, on elutuid esemeid tähistatavatele sõnadele määratud sugu tihti juhuslik ega toetu selle omadustele: üks ja sama objekt võib erinevates keeltes olla nais-, mees- või kesksoost. Näiteks hispaania keeles on sõna „kuu“ naissoost ja „päike“ meessoost, araabia keeles aga „päike“ naissoost ja „kuu“ meessoost. Vene keeles on sõna „päike“ hoopiski kesksoost.

 

Poleemika asesõnade ümber

Sooliste asesõnade puudumise koha pealt on eesti keel vähemalt Euroopas pigem erand kui reegel. Inglise she ja he ning rootsi hon ja han on vaid mõned näited asesõnade kohta keeltes, kus inimesele osutades tema sugu alati ära märgitakse. Seevastu puuduvad nendes keeltes traditsiooniliselt sooneutraalsed asesõnad, mis tekitab omakorda probleeme: järjest enamad inimesed defineerivad ennast mittebinaarsena ega soovi, et neile soolise asesõnaga viidataks.

Et tundlikku olukorda leevendada, proovitakse nimetatud keeltes siiski leida võimalusi sooneutraalsust tähistada. Näiteks tehti Rootsis juba 1966. aastal ettepanek kasutada asesõnade hon ja han vahepealset asesõna hen. Juurutama hakati seda aga alles 2010. aastal ning alguses tekitas see paksu pahandust: sõna seostati radikaalse feminismiga ning 2012. aastal keelas Rootsi juhtiv päevaleht Dagens Nyheter oma väljaannetes sõna hen kasutamise. Praeguseks on hen aga üldsuse silmis suure osa äärmuslikkusest kaotanud ning ka Dagens Nyheter tegi sõnaga vaherahu.

Inglise keeles tekkis järsk muutus eelmise kümnendi lõpus, kui mitmuse asesõna they („nemad“) hakati massiliselt kasutama ainsuse sooneutraalse asesõnana. They kasutamine ainsuses muutus niivõrd populaarseks, et Ameerika Ühendriikide vanim sõnastike väljaandja Merriam-Webster valis selle oma 2019. aasta sõnaks.

 

Kahe soo vahel

Mõnedes keeltes ei kasutata sugu mitte ainult teistele viitamiseks: keele rääkija soost sõltub ka tema enda sõnavara ja väljenduslaad. Näiteks elavad Põhja-Ameerikas Lakota põlisameeriklased, kelle keele kõnelejaid on tänaseks järel umbes kaks tuhat. Lakota keeles ei ole küll soolisi asesõnu ega grammatilist sugu, kuid see-eest peavad keele rääkijad valima sõnu olenevalt oma soost. Näiteks paneb naiskõneleja väitelause lõppu liidiku kštó, meeskõneleja aga yeló.

Osade lakota keele kõnelejate sõnul sümboliseerib selline süsteem naiste ja meeste erinevaid rolle ühiskonnas. Seejuures on näha tendentsi, et töises õhkkonnas kasutavad naised sõnavõttudes liidikut yeló, mis on lakota keeles traditsiooniliselt mõeldud meestele  – seda eriti aladel, kus on varem domineerinud mehed.

Lisaks esineb lakota kultuuris termin winkte, mis koosneb sõnadest win („nagu“) ja kte („naine“). Winkte tähistab mehe kehasse sündinud inimest, kes kasutab naiste sõnavara. Läänemaailma mõistes võiks see tähistada homoseksuaalset, mittebinaarset või transseksuaalset inimest. Lakota kultuuris on winkte’sid ajalooliselt peetud kahe hingega inimeseks, kes balansseerivad maskuliinse ja feminiinse ning loomuliku ja üleloomuliku maailma vahel. Seetõttu on winkte’del Lakota ühiskonnas tihti tervendajate, tõlkijate ja tülide lahendajate roll, kuna nad suudavad näha tekkinud probleeme mitmest vaatepunktist.

Lakota ühiskonnas on kahehingelised ajalooliselt au sees olnud, kuid kolonialismi ja kristluse pealetungi tõttu hakkasid levima teistsugused ideed. Seepärast tõusis ka lakotade endi seas esile homofoobia ja winkte’de diskrimineerimine.

 

Läbi kirsiõite ütlemine

Jaapani keelt uurivad keeleteadlased väidavad kui ühest suust, et jaapani keeles on meeste ja naiste kõneviisid väga selgelt eristatavad. Nii ühiskonna kirjutamata reeglid kui ka Jaapani algklasside kooliõpikud ütlevad, et naised peavad rääkima viisakalt ja õrnalt.

Nobuko Kobayashi toob välja, et Jaapanis eeldatakse naistelt probleemidele viitamist pigem kaudselt kui otse – eriti kui asi puudutab näiteks meeste vigadele osutamist töökeskkonnas. Selle asemel, et öelda lihtsalt „numbritega on midagi valesti“, eelistatakse neilt kuulda „Ma ei ole arvutamises väga hea. Oled sa kindel, et see on ikka õige?“.

Kobayashi kirjutab, et naiste ja meeste erisused tulevad välja ka lõunalauas: Jaapanis kasutab mees söömise kohta sõna ku-u („isukalt sööma, nahka panema“), naiste sõnavarasse kuulub aga pigem itadaku („malbelt tarbima“). Ka tõlkekirjanduses tuleb ette, et jaapanikeelses versioonis kirjutatakse naistegelased feminiinsemaks ja viisakamaks kui originaalis.

soovormid

 

Keel kinnistab stereotüüpe

Viimasel ajal leiavad jaapani ühiskonnateadlased, et pikas perspektiivis kahjustab niisugune sooline eristamine jaapani naiste ühiskondlikku positsiooni. Ümber nurga ütlemiseks kulub rohkem aega ja energiat ning see võtab naistelt võimaluse end kriitilises olukorras selgelt väljendada. Eristav kõneviis teeb karuteene ka meestele, kellelt eeldatakse alati maskuliinsele stereotüübile truuks jäämist.

Kanto Gakuini ülikoolis keele ja soo suhteid uuriv Momoko Nakamura leiab, et meeste ja naiste erisus keeles õigustab ja juurutab nende erinevat kohtlemist nii tööl, kodus kui ühiskonnas üldiselt. Kuna keel on meie igapäevaelus väga suure mõjuga, võib sugude eristamine keeles mõjuda vähemusgruppe kahjustavalt ning süvendada soonormide või meestekeskset keelekasutust.

Kui vaadata seda, et sooga seostuvatele probleemidele pannakse aina suuremat rõhku, tuleb tõdeda, et eestlastel on mõnes mõttes vedanud – vähemalt oma emakeelt kõneledes ei seisa me silmitsi ohuga kellegi puhul asesõnu valesti kasutada või kogemata kellegi soole suuremat tähelepanu tõmmata, kui ta seda ehk sooviks.

Teisalt tekitab just emakeeles sooliste asesõnade puudumine olukorra, kus mõnd võõrkeelt kiiruga kõneledes asesõnad vahetusse lähevad – nii võib eestlane südamerahus oma isa kohta she ja Inglismaa kuninganna kohta he öelda. Aga küllap annavad mõlemad meile selle apsu andeks.

Aitame sul välisturule siseneda

Tõlgime tekstid ja koostame võõrkeelsed infomaterjalid välisturule sisenemiseks.

Head tõlked viivad sinu äri uuele tasemele

Tutvu klientide tagasisidega

Otsisime tõlkebürood, et enda e-pood soome keelde tõlkida ja sõelal oli päris mitu valikut. Valisime lõpuks Toimetaja tõlkebüroo ja võin öelda, et oleme siiani selle otsusega äärmiselt rahule jäänud. E-poe tõlge oli küllaltki mahukas, seega leidsime iga natukese aja tagant siit-sealt tekstijuppe, mida olime unustanud tõlkesse saata. Tänu Toimetaja tõlkebüroo vastutulelikkusele saime aga alati töö väga kiirelt tehtud ning kogu e-poe tõlkeprotsess sujus kiiremini, kui olime algselt osanud oodata...

Punktid.ee

Korraldame suurüritust Tallinn Truck Show ning selle raames tellisime Toimetajalt pressiteate koostamise, pressiteate toimetamise ja pressiteate levitamise teenuse ning mõned tõlked. Jäime absoluutselt Toimetaja tõlkebüroo professionaalse suhtumise, kiiruse ja töö efektiivsusega rahule. Meie pressiteadet kajastati tänu Toimetaja heale tööle põhimõtteliselt kõigis eesti- ja venekeelsetes meediaportaalides. Soovitame 100%!

Forest Steel

Täname teid väga koostöö eest! Siiani on kõik tõlketööd tehtud professionaalselt, tõlkijad on pädevad ning tõlgitud tekstid, mis on tehnilised ja rasked, on mõistetavad ja korrektsed. Tõlkijad töötavad kiiresti ja peavad tähtaegadest kinni, mis on meile väga oluline. Klienditeenindus on professionaalne ja usaldusväärne. Ka hinnad on konkurentsivõimelised. Oleme teenusega väga rahul ja loodame seda meeldivat koostööd jätkata.

Icopal

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.